Esileht » Valdkonnad » Merekeskkonna kaitse

Nairobi rahvusvaheline laevavrakkide eemaldamise konventsioon, 2007

(Nairobi International Convention on the Removal of Wrecks, 2007)

Vastuvõetud: 18. mail 2007

Jõustumise tingimused:

Konventsioon oli allakirjutamiseks avatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO) peakontoris 19. novembrist 2007 kuni 18. novembrini 2008, pärast mida võivad riigid konventsiooniga ühineda. Konventsioon jõustub 12 kuu möödumisel pärast kümnenda riigi lepingu reservatsioonideta allkirjastamist eesmärgiga see ratifitseerida, heakskiita, või kinnitada või pärast ratifitseerimis-, heakskiitmise, kinnitus- või ühinemiskirja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peasekretäri juures deponeerimist. Konventsioon ei ole veel rahvusvaheliselt jõustunud.

Eesmärk:

Konventsioon sätestab õiguslikud alused riikidele laevavrakkide eemaldamisele, mis võivad endast kujutada ohtu inimese elule, merehüvedele ja meres olevale omandile ning merekeskkonnale. Konventsioon täidab lünga rahvusvahelises õiguses reguleerides laevavrakkide kiiret ja efektiivset ülestõstmist väljaspool territoriaalmerd sätestades selleks ühtsed reeglid. Konventsioonis on riikidele jäetud võimalus rakendada teatud sätteid ka oma territooriumil ja territoriaalmerel sealhulgas.

Kuigi õnnetuste arv merel on viimastel aastatel oluliselt vähenenud peamiselt tänu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO) tööle ning valitsuste ja laevatööstuse jätkuvatele pingutustele selles vallas tagamaks turvaline laevade opereerimine, on maailmas ligikaudu 13 000 mahajäetud laevavrakki, mis veelgi kujutavad või võivad kujutada ohtu laevasõidule ja ka keskkonnale ning see probleem on aja jooksul ainult teravnenud.

Probleem seisneb kolmes aspektis: esiteks, olenevalt vraki asukohast, võib ta kujutada ohtu laevasõidule ohustades seega teisi laevu ja nende meeskondi, teiseks, mitte vähemoluline, võib olla oht merekeskkonnale, mida kujutab või võib kujutada endast laeva last ning kolmandaks, tänases majanduskeskkonnas muutuvad laevavrakkide asukoha tuvastamine ja selle ülestõstmine järjest kallimaks. Konventisoon püüab lahendada neid ja mainitud probleemidega seonduvaid küsimusi.

Konventsioon reguleerib:

Konventsioon paneb laevavraki eemaldamise eest tasu maksmise kohustuse laevaomanikule ning annab rannikuriigile õiguse laevaomaniku sellekohase kohustusliku kindlustuse arvelt summa sisse nõuda otse kindlustajalt.

Konventsiooni artiklid hõlmavad: laevavrakkide asukoha avastamise ja selle kohta teabe edastamise nõudeid, vrakkidel ohtlike ainete tuvastamise kriteeriumeid, meetmeid laevavrakkide eemaldamise kohta, sh õigust ja kohustust eemaldada ohtlikke aineid sisaldav vrakk ning laevaomaniku kohustust tasuda laevavraki asukoha määramise, tähistamise ning laeva ja/või selle vraki eemaldamise eest. Lisaks vaidluste lahendamise sätted.

Euroopa Liit:

Seoses laevavrakkide eemaldamisega on Euroopa parlament ja nõukogu 23. aprillil 2009 vastu võtnud direktiivi 2009/20/EÜ laevaomanike kindlustusest merinõuete kohta. Direktiiv kehtestab kindlustusnõuded laevaomanikele mh Nairobi konventsiooniga reguleeritu osas.

Eesti:

Välisministeeriumi andmetel oli Eesti esimene riik, kes 28. märtsil 2008 IMOs konventsiooni allkirjastas. Allkirjastajaks oli Eesti suursaadik Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis Dr Margus Laidre.¹