|
|
Esileht » Valdkonnad » Merekeskkonna kaitse
(Protocol of 2010 to the International Convention on Liability and Compensation for Damage in Connection with the Carriage of Hazardous and Noxious Substances by Sea, 1996) Vastuvõetud: 4. mail 2010 Jõustumise tingimused: Protokoll on allakirjutamiseks avatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization – IMO) peakontoris 1. novembrist 2010 kuni 31. oktoobrini 2011, pärast mida võivad riigid konventsiooniga ühineda. Protokoll jõustub 18 kuu möödudes pärast seda kui 12 riiki, millest 4 riigile kuulub vähemalt 2 miljonit ühikut maailma laevade kogutonna¾ist on väljendanud oma soovi olla protokolliga seotud ning on IMOle esitanud eelmise jooksva aasta kohta andmed maksustatava kauba koguste ja ettevõtete kohta, kes on protokolli kohaselt sissemaksekohuslased, koos ratifitseerimis-, heakskiitmise, kinnitus- või ühinemiskirja deponeerimisega IMO peasekretäri juures. Lisaks on protokolli jõustumistingimuseks riigi aruanne IMOle sellele järgneva aasta kohta. Kõigi tingimuste täitmisel jõustub leping 3 kuud pärast viimatimainitud aruande esitamist. Eesmärk: Leping loob kahjuhüvitamise rahvusvahelise re¾iimi ohtlike või mürgiste ainete mereveost tingitud kahju korral. Reeglid sisalduvad nn HNS (Hazardous and Noxious Substances – HNS) protokollis, ning on mõeldud asendama esialgset HNS konventsiooni aastast 1996, mis teatud probleemide tõttu ei ole siiani jõustunud. Probleemseks on riikidele osutunud aruannete koostamine selliste kaupade vedude kohta riigis. Seetõttu on mitmed aastaid töötatud konventsiooni normide muutmiseks selliselt, et antud re¾iim rahvusvahelisel tasandil siiski jõustuks, kuna ohtlikke ja mürgiste kaupade vedu koos teiste kaubaartiklitega merel kasvab pidevalt ning sellega seoses ka oht sellise eriti ohtliku reostuse tekkeks. Konventsiooni muudatustega säilitati konventsiooni üldised põhimõtted omaniku täisvastutuse ja kohustusliku kindlustuse osas nagu ka lisafondi loomise osas nn HNS fondina, mida kasutatakse sellisel juhul, kui veosest tingitud kahju ületab omanikuvastutuse piiri. Samasugune süsteem toimib rahvusvaheliselt naftareostuse puhul juba üle 30 aasta ja seda peetakse rahvusvahelise merekeskkonna kaitse efektiivseimaks süsteemiks. Eesti on viimase fondi liige alates 1992. aastast. Iga-aastaseid sissemakseid nõutakse üksnes juhul, kui on vaja fondi asjaomaselt kontolt väljamakseid teha. Konventsiooniga ühinemisel tuleb teha ka sisseastumismakse, mida tasuvad vastavalt HNS-fondi poolt esitatud arvele kõik need isikud, kes osalisriigis ohtlike või kahjulikke aineid meritsi vastu võtavad. Sisseastumismakse arvutatakse iga riigi osas konventsiooniga ühinemisele eelneval aastal riiki meritsi sisseveetud ohtlike ja kahjulike ainete koguste põhjal. Protokolliga ühinemise eesmärk on tagada Eestile õigus saada hüvitist reostuskahjude eest Eesti merealas, mida võib kaasa tuua ülemaailmne ohtlike ja kahjulike ainete merevedu. Leping seab osalisriigis registreeritud laeva omanikule, millega veetakse ohtlikke ja kahjulikke aineid, kohustuse võtta kindlustus või muu finantstagatis, et katta registreeritud omaniku vastutus ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud kahjude eest. Nõuded võib fondile esitada protokolliga reguleeritud juhtumi tagajärjel tekkinud kahju korral riigi, riigiasutuse või eraisikute poolt, kes on seoses reostusega (selle vältimise, koristustööde või saamatajäänud tulu tõttu) kahju kandnud. Erandina on HNS protokollis nähtud ette ka nõue isiku vigastuste eest, kus näiteks mürgiste ainetega tankeriga juhtunud õnnetusest tingituna on näiteks rannikuelanikel tervisekahjustusi. Samuti hõlmab protokoll kahju hüvitamise kahju eest, mis on tekkinud nt tankeri plahvatusest tingituna, mida naftareostusfondid ei kata. Makseid fondi on kohustatud tegema ohtlike või mürgiste ainete importijad. Ohtlike või mürgiste ainete nimistusse kuulub kuskil 3000–4000 ainet, milleks on näiteks kodumajapidamises tuntud kemikaalid ja väetised. |
