Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011

Eesti oli, on ja jääb metsariigiks

Valmib metsanduse uus arengukava

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel hakkab lõpusirgele jõudma uus metsanduse arengukava aastani 2020. Kava üks kõige olulisemaid eesmärke on hoida meie metsad heas korras ka laste, lastelaste, lastelastelaste ja veel paljude tulevaste põlvede jaoks. Kuid mida olulist on veel uues kavas kirjas?

Küsimustele vastab Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp.

Mis on need põhimõtted, millele uus arengukava keskendub?
Ikka tulevikule mõtlemine – Eesti on metsariik ja selleks ta ka jääb. Ja metsandus jääb üheks meie riigi olulisemaks majandusharuks. Samas ei saa unustada, et metsanduse hea käekäik sõltub võrdselt nii riigi- kui ka erametsades toimuvast. Kui riigimetsade majandamisel on pikaajalised traditsioonid ja sihid selged, siis paljudel erametsaomanikel traditsioonid ja majandamise kogemused veel puuduvad.

Eestis on viimastel aastatel palju tehtud metsade elurikkuse kaitseks ning leidmaks paremat tasakaalu metsaomanike õiguste ja kohustuste vahel, arvestame arengukavas senisest rohkem erametsaomanike ettepanekute ja huvidega. Metsade majandamine tuleb muuta omanikele enesestmõistetavaks ja tulukaks.

Aga kuidas panna erametsaomanikke praegusest enam oma metsaga tegelema?
Erametsaomanik soovib kindlustunnet, tal peab olema majanduslik huvi metsa istutada ja kasvatada. Üks võimalus kindlustunde loomiseks on üle vaadata raieringi pikkused ning mitut masti muud piirangud. Ka tuleks vähendada väikeomanike hirmu lihtsalt teadmatusest eksida mõne seadusepügala vastu. Näiteks ei peaks omanikud uue arengukava kohaselt kuni viiehektarilise metsa omatarbeliste raiete puhul enam määrama raieliiki ega teavitama sellest Keskkonnaametit.

Veel näeb arengukava metsaomanikele ette rea toetusi. Toetatakse metsade inventeerimist ja matsamajanduskavade koostamist, metsade uuendamist ja metsakultuuride hooldamist, kuivendus- ja teedevõrgu korrashoidu. Ka jätkatakse nõustamise ja ühistulise tegevuse toetamist.

Kui suure metsaraiega arvestatakse uues arengukavas?
Vastavalt metsateadlaste ettepanekutele on arengukavas järgnevaks kümnendiks kavandatud raiemaht 12–15 miljonit kuupmeetrit aastas. Nii palju puitu kasvab igal aastal ka juurde. Hinnangute kohaselt peaks see esmajoones puidutöötlemise ja -transpordi valdkonnas andma tööd rohkem kui 28 000 inimesele, looma aastas üle 6 miljardi krooni tulu ning tooma riigieelarvesse 1,6 miljardit maksukrooni. Ka vähenevad meie kõigi kulutused sisseveetavatele energiakandjatele.

Kas see nüüd vastuollu ei lähe, et ühest küljest soovime säilitada metsi tulevastele põlvedele, teisalt aga kutsume omanikke üles metsi tulusalt majandama? Mis tagab meie metsade jätkusuutlikkuse?
Ka metsaga on nii, et mida paremini ta eest hoolitsed, seda jätkusuutlikum ta on. See tähendab, et metsa tuleb minna nii kirve kui ka saega, kuid ka labida ja istikutega. Ei erine ju metsade majandamine sisuliselt põllumajandusest – pärast lõikust tuleb metsamaa uuendada ja kui saak on küps, siis jälle lõigata. Ainult et ajavahemik istutamisest raieni on inimpõlvede pikkune.

Metsade jätkusuutlikkuse säilitamiseks on arengukavasse kirjutatud veel nõue teha metsauuendustöid vähemalt pooltel uuendusraiealadel. Ka ei tohi väheneda riigimetsamaa pindala.

Aga meie metsade elurikkus, kuidas jääb selle kaitsmisega?
Uus arengukava suurendab kaitstavaid metsaalasid, range kaitse alla tuleb võtta vähemalt 10 protsenti metsamaa pindalast. Eesmärk on see, et kogu meie metsade liigirikkus peab säilima, kaitsealuste lindude ja loomade elupaigad peavad metsades alles jääma. Ja sinnapoole me kogu aeg liigume, näiteks ainuüksi kotkastele heade elutingimuste loomiseks on viimastel aastatel kaitse alla võetud 250 uut pesapaika.

Aina tähtsamaks muutuvad metsad ka võitluses kliimamuutustega, taastuvenergia allikana, meie kõigi puhkevõimaluste loojana jne.

Arengukava ei jäta kõrvale ka metsasektori konkurentsivõime suurendamist, metsandusalase hariduse ja teaduse arendamist jne.

Kes aitasid arengukava koostada?
Kuna metsandus on väga lai majandusvaldkond, siis on uus arengukava valminud koostöös metsandusega seotud huvirühmade, metsateadlaste ja valitsusasutustega. Lõpliku hinnangu metsanduse arengukava aastateks 2011–2020 annab Riigikogu.

(Artikkel ilmus 28.10.2010 Postimehe vaheles "Metsainfo".)