|
|
Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse » Osoon ja osoonikiht
16. septembril tähistatakse rahvusvahelist osoonipäeva, mis tänavu (2010) möödub deviisi all: “Osoonikihi kaitse: juhtimine ja nõuete täitmine kõige paremal tasemel”. Osoonikihi ühise kaitsmise näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 196 riiki. Viimased ühinejad olid 2008. a Vatikan ja Iraak ning 2009. a Andorra ja Timor Leste. Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal. Montreali protokolli peetakse kõige tulemuslikumaks keskkonnalepinguks maailmas – protokolliga on ühinenud kõik maailma riigid. See protokoll on särav näide suurepärasest rahvusvahelisest koostööst ja partnerlusest. Protsessi iseloomustab hea juhtimine, mis võimaldab protokolli sätteid edukalt täita ning jälgida kehtestatud eesmärkide saavutamist. Ilma Montreali protokolliga kokku lepitud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. “Kui riigid poleks osoonikihi ühises kaitsmises kokku leppinud ja selleks vajalikke abinõusid rakendanud, paiskuks õhku praegusest oluliselt rohkem osoonikihti kahandavaid aineid,” ütles Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo peaspetsialist Valentina Laius. “Selle tagajärjel kahaneks osoonikiht aastaks 2050 põhjapoolkeral 50%-ni ning lõunapoolkeral 70%-ni, mis omakorda põhjustaks 20 miljonit nahavähi ja 130 miljonit silmakae lisajuhtu.” Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega – isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht taastuda ja saavutada eelmise sajandi 80. aastate taseme. “Samas ei pruugi need positiivsed ennustused täituda, sest enamik osoonikihti kahandavatest ainetest on väga suure globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga, ehk kasvuhoonegaasid, ning nad mängivad oma osa Maa temperatuuri tõusus,” märkis Laius. Mis on osoonikiht ja mis seda ohustab? Mis on Eestis osoonikihi kaitsmiseks tehtud? Loe lisaks: Artikli koostasid Ene Kriis Eesti Keskkonnauuringute Keskusest ja Agnes Jürgens, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast (25.08.2010)
|
|
