Kes teeb Eestis ilma?

Prindi

Küsimustele vastab EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain

Tänavune suvi tõi kaasa Eesti jaoks erakordse kuumalaine, mil temperatuur küündis tihti 30 kraadini ja üle selle. Inimestele tähendas see terviseriske, keskkonnale aga metsa-, maastiku- ja muude põlengute ohte. Nüüdseks oleme aga juba tunda saanud sajust ja rajust ilma. Mis meid ees ootab?

Kes teevad Eestis ilma? Kuidas sünnib ilmaprognoos?

Ametliku ilmaprognoosi panevad kokku vastava ettevalmistuse saanud sünoptikud. Eestis töötavad nad Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI http://www.emhi.ee/) ilmaprognooside ja lennumeteoroloogia osakonnas.

 

Mille põhjal prognoos valmib?

Ilmaprognoos on tulem reaalajas tehtavatest vaatlusandmetest, mida edastavad satelliidid, ilmajaamad, radarid, mareograafid ja nende põhjal rakendatud ilmamudelitest. Eesti riik on ühinenud Euroopa suurima ilmakeskusega ECMWF (European Centre for Medium Weather Forecast http://www.ecmwf.int/), saame selle superarvutis tehtud ilmamudeli omale maha laadida. Selle töötluse viib EMHI arendusosakond vastavusse Eesti vajadustega.

EMHI arendab ka lokaalseid ilmamudeleid. Globaalmudelid (ECMWF, NCEP http://www.ncep.noaa.gov/ jt) katavad terve planeedi ja arvutavad ilma kuni kaheks nädalaks ette. Lokaalsed mudelid, nagu näiteks Eesti HIRLAM http://www.emhi.ee/?ide=19,394,423,426, võtavad ääretingimused globaalmudelist(ECMWF) ja arvutavad Eesti ilma tunnise intervalliga ette.

Sünoptiku ülesanne on anda erinevate mudelite ja reaalajas info põhjal korrigeeritud ülevaade lähemate päevade ilmast.

 

Kellele EMHI ilmaprognoose edastab?

EMHI edastab ilmaprognoose Veeteede Ametile, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele (RIKS), Eesti Rahvusringhäälingule.

 

Ometi ennustavad ilma pea kõik meediakanalid. Kust pärineb näiteks kommertstelekanalite ilmainfo?

Näiteks Kanal 2 ilmateatel pole kodumaise ilmateenistusega mingit sidet, välja arvatud see, kui reporterid ise tulevad meid intervjueerima. Kanal 2 näitab USA ilmamudeli töötlust, mis sageli tegelikkusest kõrvale kaldub ja vaatajaid eksitab.

Ka TV3 on EMHI teenetest loobunud. Nendegi pakutud pilt kujutab USA ilmamudeli töötlust, mida pakub http://www.ilm.ee/.

Delfi ilmakaart pärineb samuti ilm.ee-st – samuti USA mudeli töötlus.

Kuna USA mudel on kogu maailmas vabalt mahalaaditav, siis on enamus interneti-ilmalehekülgi sellele üles ehitatud. Seepärast pole ime, et igaüks, kes vähegi ilma vastu huvi tunneb, satub internetist ilmaennustusi vaadates hämmingusse, miks EMHI prognoos näitab teistsuguseid arenguid. Kuid paraku on ka neid, kes arvavad, et just EMHI pakub vastukäivat ilmainfot.

 

Kui pikaajalisi prognoose EMHI teeb?

Eesti ilmateenistus teeb lisaks ECMWF-st saadavatele 4 nädala ja hooaja prognoosidele ka vaid kohalikul andmebaasil pärinevat ühe kuu prognoosi ning sadamate jaoks talvise hooaja prognoosi. Jooksva kuu temperatuuri ja ilmamustrite käigu järgi püüame leida analoogi järgneva kuu või paari jaoks. Tulemused on vahel vildakad, siis jälle üllatavalt head.

Suured kõrvalekalded arvutatud keskmisest foonist – nagu tänavune talv ja suvi – jäävad korduma, kuid ei superkompuutrid ega klimatoloogid, ammugi mitte meteoroloogid, kes tegelevad maailmas rohkem lähiaja ilmaga, suuda neid täpselt paika panna.

 

Kas EMHI tegeleb ka hoiatuste koostamise ja edastamisega?

Hoiatused koostame vastavalt ohuolukorra tekkimisele ja edastame nii Eesti (www.emhi.ee) kui ka Euroopa www.meteoalarm.eu tarbijale. Kuna Eesti on Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO http://www.wmo.int/pages/index_en.html) liikmesmaa, siis jõuavad EMHI hoiatused WMO kaudu ka globaalsele kaardile.

EMHI-st jõuab iga hoiatus Päästeametisse; teised tarbijad on need, kes selleks soovi avaldanud.

Hoiatusi näeb aadressil http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240, metsade tuleohu hoiatused on aadressil http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270

Eesti osaleb ka üle-euroopalises meteoalarmi süsteemis, mis pakub teavet Euroopas ilmneda võivate äärmuslike ilmastikutingimuste kohta, hoiatades näiteks tugeva vihma, äikesetormi, tormituule, kuumalaine, metsapõlengu, lume või äärmusliku külma  ning rannikuüleujutuste võimaliku ilmnemise eest. Vaata http://www.meteoalarm.ee/.

Hoiatusi koguneb aasta jooksul Eesti maismaa kohta umbes 40, merealade kohta 400. Tulemus lähedane 90%, Eesti hoiatuste puhul üle 95%.

 

Kui keegi soovib EMHI-st saada nii ilmaprognoose kui ka hoiatusi, siis mida tal tuleb selleks teha?

Kõigepealt peaks saatma e-kirja või helistama EMHI klienditeenindusse ja oma soovidest teada andma. Klienditeeninduse osakonnaga saab rääkida telefoninumbritel 666 0923 ja 5665 1973. Kirjutada saab neile aadressil

Loe lisaks: Mis tabasid Eestit augustis: orkaanid, tornaadod, äikesetormid või derechod?