|
|
Esileht » Valdkonnad » Kalandus
Et ülepüüki ja ebaseaduslikku püüki vältida, on kalapüügile kehtestatud reeglid. Kalapüüki reguleerib peamiselt kalapüügiseadus koos selle alamaktidega. Kalapüügieeskirjas on sätestatud püügivahenditele kehtestatud nõuded, püügiviisid, püügikeelu ajad ja kohad ning muud tingimused. Lisaks tuleb kinni pidada Euroopa Liidu regulatsioonidest. Kalapüügi korraldus on Eestis jagatud kahe ametkonna vahel: Keskkonnainspektsioon kontrollib kalapüüginõuete täitmist nii veekogudel, kalatöötlemisettevõtetes kui ka müügikohtades – seega tervet kalapüügi- ja müügi ahelat. Kalatöötlemisettevõtete kontrollimisel teeb Keskkonnainspektsioon koostööd Veterinaar- ja Toiduametiga, samuti Maksu- ja Tolliametiga. Kalapüügijärelevalvel on abiks ka Politsei- ja Piirivalveamet, seda eeskätt meie piiriveekogudel − Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel. Läänemerel teeb Keskkonnainspektsioon järelevalvet koos Politsei- ja Piirivalveametiga, kasutades ühist patrull-laeva Valve. Kalapüügijärelevalvet võib liigitada järgmiselt: Kalapüügijärelevalve mahust räägib kas või fakt, et koos kiirema ja mugavama harrastuspüügi eest tasumise võimalustega on kasvanud harrastuspüüdjate arv. Keskkonnaameti statistika näitab, et kui 2008. aastal oli Eestis ligikaudu 50 000 harrastuskalastajat, siis 2010. aastal oli nende arv juba peaaegu 80 000. Olukorras, kus kalavarud on kahanenud, aga püügihuvilisi palju, tekib kergesti ebaseadusliku püügi oht. Aastast aastasse ongi keskkonna õigusrikkumiste hulgas kõige enam kalapüügiga seotud rikkumisi. Kalapüük on hooajaline tegevus, mis sõltub kalade kudeaegadest ja ilmastikutingimustest, samuti piirkonnast. Eesti ei ole suur, kuid piirkonniti võivad ilmastikuolud olla täiesti erinevad. Kevadel, kui Läänemaal on veed juba vabad ja kala liigub, on Peipsi alles jääs ning järvel valitseb vaikus. Samas taktis looduse ja kalastajatega peab liikuma ja tegutsema ka järelevalve. Kalade kudeajal tuleb põhitähelepanu pöörata veekogudele, kuhu kala kudema koguneb. Talvel, kui on head tingimused jääaluseks püügiks, koguneb veekogudele tuhandeid harrastuskalastajaid, seda eeskätt Pärnu lahel ja Peipsi järvel. Kui püütakse kõiki nõudeid silmas pidades ja ainult iseendale, ei ole see looduse ega ka järelevalve jaoks probleem. Kui aga harrastuspüügil püütud kala rändab kokkuostjate kätte ja sealt edasi tööstusesse, on asi tunduvalt tõsisem. 2010. aasta talvel püüdsid korrakaitsjad Pärnus kinni mitu autot, millel oli peal ilma nõutavate dokumentideta ning ilmselt harrastuspüüdjate püütud kalakoorem. Üks harrastuspüügi liik on ka vähipüük, mille osas nõudlus ületab võimalused ja püüda lubatakse vaid teatud kohtades ja piiratud hulgal. Saaremaal, kus jõevähi varud on suhteliselt hästi säilinud, avastati 2010. aastal võõrliik − signaalvähk. Signaalvähk on kantud ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekirja, sest ta võib meie kohaliku jõevähi sootuks välja tõrjuda. Katsepüükidega saadi Mustjõest viis ja Riksu ojast 63 signaalvähki. Võõrliigi ja ühtlasi vähikatku leviku tõkestamiseks on 2011. aastal kalapüük, sealhulgas vähipüük Riksu ojas, Riksu lahel ja Mustjõel täielikult keelatud.
Töögrupp ebaseadusliku kalapüügi ohjeldamiseks 2010. aasta septembris moodustati kalapüügi ja -käitlemise korralduse ning kontrolliga seotud asutuste esindajatest töögrupp, mille ülesandeks on ametkondadevahelise koostöö koordineerimine, et ebaseaduslikku kalapüüki ohjeldada. Töögruppi kuuluvad Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti esindajad. Töögrupp moodustati vastavalt Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Peipsi Kalurite Ühingu ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu vahel sõlmitud vaba tahte lepingule, millega soovitakse tagada kalavarude säästlik kasutamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Teatavasti on suur osa rikkumisi seotud Peipsi järvega. Enam levinud rikkumisteks on püük keeluajal, liigsed püügivahendid, püügivahendite vale või puudulik märgistus ja tähistus, samuti eelteadete esitamisega seotud rikkumised. Riikliku järelevalve tõhustamiseks on töögrupp kaardistanud erinevate ametkondade pädevusse jäävaid kontrollvõimalusi ja järelevalve ühilduvust. Ühiskontrollide ja infovahetuse tulemusena on kinni peetud mitmeid kalakoormaid. Koostöös on kontrollitud ka käitlemisettevõtteid, kus on samuti tuvastatud nõuete eiramisi. Avastatud rikkumised on veel menetlemisel.
Kalakaitse rahvusvahelistes vetes Euroopa Liidu ühtsest kalanduspoliitikast tulenevalt on kõik liikmesriigid kohustatud tagama oma lipu all sõitvate kalalaevade ja oma riigi kodanike kalandusalase tegevuse kontrollimise, olenemata nende asukohast. Eesti kalandusalane tegevus ei piirdu ainult püügiga Eesti riigi jurisdiktsioonialal. Näiteks tursapüügiks sõidavad meie laevad Läänemere lõunapoolsetesse vetesse, püüdes nii Bornholmi saare lähedal kui ka Poola majandusvööndis. Lisaks sellele püüavad viis Eesti lipu all sõitvat kalalaeva rahvusvahelistes vetes – Atlandi ookeanil ja Barentsi merel. Kalandusringkonnas on need kalapüügiks kasutatavad merealad tuntud kui NAFO (North-West Atlantic Fisheries Organization) ja NEAFC (North-East Atlantic Fisheries Commission). NAFO ja NEAFC-i merealade püügitegevust on Euroopa Liidu liikmesriigid alates 2007. aastast korraldanud ühiselt, püüdes kalavarude kaitsel sünergia saavutamiseks ühtlustada järelevalve taset, suurendada järelevalve efektiivsust ja läbipaistvust ning jagada ka inspekteerimisega kaasnevaid kulutusi. Selleks töötavad liikmesriigid igal aastal koostöös Euroopa Komisjoni ja Liidu Kalanduskontrolli Agentuuriga välja ühiskasutuskava, kus sätestatakse, millised riigid milliste vahenditega (inspektorid, patrull-laevad, õhusõidukid) avamerel kalandusjärelevalves osalevad. Olemasolevate andmete riskianalüüsi alusel fikseeritakse detailne tegevuskava. Kalalaevade inspekteerimisel avamerel osaleb korraga kaks-kolm inspektorit, tavaliselt erinevatest Euroopa Liidu liikmesriikidest. 2010. aastal osales Eestist NAFO regulatsioonialal inspekteerimisel kaks ja NEAFC-i regulatsioonialal üks inspektor. NAFO alal inspekteerimisel osales Eesti inspektor kokku 45 päeva, mille jooksul inspekteeriti 11 laeva. Kõigil juhtudel leiti kalalaevade tegevus olevat seaduspärane. Üldse viibisid EL kalainspektorid NAFO alal 202 päeva, mille jooksul tehti 58 inspekteerimist ja leiti 2 rikkumist. NEAFC-i alal oli Eesti järelevalve esindatud 19 päeva, mille käigus viidi läbi viis inspekteerimist ning tuvastati neli rikkumist. Kolm rikkumist olid seotud laeva pardal hoitud kalatoodete puuduliku markeerimisega ja üks püügiandmete vale deklareerimisega. Kaks rikkumist tuvastati Euroopa Liidu kalalaevadel ja kaks rikkumist Euroopa Liitu mittekuuluva riigi laevadel. Tervikuna olid EL inspektorid merel 134 päeva, mille jooksul tehti 92 inspekteerimist ja rikkumine tuli vormistada 20 korral. Lisaks kokkulepitud missioonidele tuli Keskkonnainspektsioonil kolmel korral langetada otsus inspektorite erakorraliseks lähetamiseks rahvusvahelistes vetes püüdvate kalalaevade tegevuse kontrollimiseks. Kui merel oleval kalalaeval tuvastatakse teatud künnist ületav rikkumine, on lipuriigi inspektorid kohustatud laeva nii kiiresti kui võimalik põhjalikult inspekteerima. 2010. aastal avastati selliseid rikkumisi kahel Eesti kalalaeval, ühel neist kaks korda. Kaks rikkumist tuvastasid Kanada kalakaitseinspektorid ja ühe Eesti järelevalveasutused. Rikkumised olid seotud püügiandmete vale deklareerimise ja Eestile kehtestatud püügimahtude ületamisega. Üks inspekteerimine viidi läbi Kanada sadamas Harbour Grace ja kaks inspekteerimist Hispaanias Vigos. Rikkumiste menetlus alles käib.
Peipsil püüti järjekordselt „hiinlasi“ 2010. a mais viis Keskkonnainspektsioon läbi juba traditsiooniks saanud Peipsi järve puhastusaktsiooni, et eemaldada järvest sinna triivima jäänud ning veekogu risustavaid vanu nakkevõrke. Esimesel päeval segas töid tugev tuul, mistõttu sai võrke otsida ja välja võtta ainult järve põhjaosas. Alustati Alajõelt ning tuldi Kallasteni. Teisel päeval puhastati Kallaste ja Kolkja vahele jäävat järvelõiku 8–10 kilomeetri kaugusel rannast, kus paiknesid talvised püügikohad. Inspektorite hinnangul oli osa nakkevõrkudest ka värskelt püügile pandud. Tegemist oli seega ebaseadusliku püügiga, sest sel ajal ei tohtinud nakkevõrkudega püüda kaldast kaugemal kui üks kilomeeter. Ettevõtmises osalesid Keskkonnainspektsiooni Ida ja Lõuna regiooni kalapüügijärelevalvega tegelevad inspektorid, kelle käsutuses oli kaks väikelaeva ja neli paati. Peipsi järve puhastati võrkudest juba neljandat korda. Nende nelja korraga on järvest eemaldatud ühtekokku 1511 nakkevõrku, mille kogupikkuseks võib arvestada üle saja kilomeetri.
Läänemere-äärsete riikide kalandusinspektorid kohtusid Tallinnas 2010. aasta mais kogunesid Tallinna EL kaheksa Läänemere-äärse liikmesriigi kalakaitseinspektorid, et siin kahe päeva jooksul arutada Läänemere kalanduskontrolliga seotud küsimusi ning vahetada kogemusi. Esimest korda kohtusid nii mitme riigi kalandusinspektorid Eestis. Läänemere kalanduskontroll põhineb suuresti rahvusvahelisel koostööl ja seepärast on väga oluline, et kontrolli põhimõtete ja kehtestatud kaitsemeetmete osas valitseks ühtne arusaam. 34 osaleja seas oli ka kuus Keskkonnainspektsiooni inspektorit. Et infot jagada ja arusaamu ühtlustada, kohtuvad liikmesriikide eksperdid regulaarselt, kuid suuremat hulka inspektoreid kaasavaid iga-aastaseid koolitusi, nagu seekordne koolitus, korraldab Euroopa Liidus Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur alates 2007. aastast. Taoline kogemuste vahetus aitab inspektoritel seaduserikkujaid “läbi näha” ning rikkumisi avastada. Artikkel pärineb Keskkonnainspektsiooni aastaraamatust "Keskkonnajärelevalve 2010".
Vaata lisaks:
|
|
