Esileht » Valdkonnad » Maapõu
Kaevandamise järelevalve tõhustamiseks on seatud sisse koostöö Keskkonnaministeeriumi ja erinevate järelevalveasutuste vahel, mis on muutnud järelevalve oluliselt süsteemsemaks. Maa-amet kontrollib õhust kaevandamisloa tingimustest kinnipidamist ja väljaspool mäeeraldist toimunud tegevusi, saades sel moel järelevalveametitele objekti kontrollimiseks vajalikud lähteandmed. Kokku kontrolliti 2009.−2010. aastal õhust 235 mäeeraldist, mis moodustab kaks viiendikku kõigist maavara kaevandamise lubadest. Nendest üle 100 objekti vajavad maapealset järelkontrolli. Ülevaade karjäärides toimuvast võimaldab järelevalveasutustel oma tegevust täpsemalt suunata ning ressursse paremini kasutada. Samuti muudab inspektsiooni tegevuse kaevandamisvaldkonnas jõulisemaks see, et loata kaevandamist käsitletakse kuriteona ning nõutakse sisse keskkonnakahjusid, millel on kindlasti ka rikkumisi ennetav toime. Lisaks toimub inspektsioonisisene infovahetus töörühma tasandil, kus vahetatakse kogemusi ja ühtlustatakse praktikaid. 2010. aastal edastas Keskkonnainspektsioon prokuratuurile kriminaalasja algatamiseks üle Eesti kolm juhtumit. Ülejäänud juhtumite puhul hinnati vaid keskkonnakahju. Suuremate keskkonnakahjudega juhtumid olid: Probleemiks olid jätkuvalt ka mäeeraldise piiride tähistamine ja ilma Keskkonnaameti nõusolekuta kaevise võõrandamine. Kuid mõlemad esmapilgul tühised hooletused võivad tekitada lõppkokkuvõttes suuri väljaminekuid, sest keskkonnakahju arvutamisel korrutatakse ebaseaduslikult omastatud kaevise kogus selle keskkonnatasu määraga ja koefitsiendiga 10. Keskkonnatasud on aga võrreldes 2010. aastaga suurenenud 10–25%-ni. Kõige enam on tõstetud kõrgmargilise dolo- ja lubjakivi, 20% põlevkivi hinda, võrdselt 10% ulatuses madalamargilise dolo- ja lubjakivi ning ehituskruusa ja -liiva tasumäärasid. Artikkel pärineb Keskkonnainspektsiooni aastaraamatust "Keskkonnajärelevalve 2010".
Vaata lisaks: |
