Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Peep Siim, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Keskkonnateabe Keskuse andmetel on Eesti vooluveekogudel kokku ligikaudu 700 paisu, mille omanikest pooled on eraisikud või äriettevõtted. Paljud nendest paisudest asuvad jõgedel, mis on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Niinimetatud lõhejõgedel omab aga paisutamine olulist negatiivset mõju veekogu seisundile, kalade rändevõimalustele ning seega ka lõheliste ja ka karpkalalaste sigimis- ja noorjärkude kasvualadele, mis on aluseks meie lõheliste populatsioonile Eesti rannikumeres.
Olulised kuupäevad: 1.01.2013 ja 1.01.2015 Tulenevalt veeseadusest on paisude omanikel lähitulevikus kohustus muuta veekogudel olevad paisud kaladele läbipääsetavaks. See tähendab, et paisudele tuleb rajada kalapääsud või pais hoopiski lammutada. Paisude omanikel tuleb silmas pidada kahte olulist kuupäeva: 1. jaanuar 2013 ja 1. jaanuar 2015. 1. jaanuar 2013 on tähtajaks nende paisuomanikele, kelle paisud asuvad jõgedel, mis on kantud keskkonnaministri määruse järgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Selleks ajaks tuleb paisud muuta kaladele läbipääsetavaks. Ülejäänud vooluveekogudel peavad paisuomanikud veekogu paisutamiseks omama samaks kuupäevaks vee-erikasutusluba ning tagama loa andja põhjendatud nõudmisel kalade läbipääsu 2015. aasta 1. jaanuariks.
Eurotoetus tuleb appi Kalapääsude rajamine ning paisude lammutamine on aga paisuomanikele vägagi kulukas ettevõtmine. Siinkohal tuleb paisuomanikele appi eurotoetus, mille abil on võimalik veeseadusest tulenevaid nõudeid täita ja veekogude seisundit parandada. Vooluveekogude seisundi parandamiseks on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF) toetusteks planeeritud kokku 300 miljonit krooni, millest 150 miljonit planeeritakse kasutada Keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistatud investeeringute kava alusel. Riiklikkusse kavasse esitatud projekti kohaselt parandatakse vooluveekogude seisundit 11 Eesti jõel. Projekt sisaldab riiklikult tähtsatel vooluveekogudel kalapääsude rajamist või paisuvarede eemaldamist voolusängidest, Emajõe vanajõgede lahti kaevamist ning Esna jõe pilootprojekti. Projekti tulemusena taasavatakse lõhelaste kudemisrändeks kolm jõge ning paraneb läbipääs kaladele kõigil projektiga hõlmatud jõgedel. Merre laskujate arv suureneb kuni 30 000 laskuja võrra aastas ning kudealade pindala kokku 11 000 m2 võrra Ülejäänud 150 miljonit jagatakse aga avatud taotlusvooru kaudu, kus kõikidel paisuomanikel on võimalus toetuse saamiseks taotlus esitada. Toetuse saajateks võivad olla nii avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriühingud ning mittetulundusühingud. Eraisikutel on arukas toetust taotleda mittetulundusliku tegevuse kaudu või koostöös eelpool nimetatud toetuse taotlejatega. (juhul kui nendega on saavutatud eelnevad kokkulepped projekti elluviimiseks). Toetuse määr võib maksimaalselt moodustada kuni 100% abikõlblikest kuludest, välja arvatud ettevõtetele, kellele kohaldatakse riigiabi andmise reegleid. Seega on paisuomanikel hea võimalus riigi poolt seadusega sätestatud kohustuse täitmiseks raha taotleda ilma oma vahendeid panustamata.
KIK ootab taotlusi Taotlusvoorude korraldamist ning projektide elluviimist hakkab riiklikult koordineerima SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). SA KIK on välja kuulutanud taotluste esitamise tähtaja, milleks on 25. oktoober 2010. . Toetust saavad taotleda kõik rahastamisreeglitele vastavad taotluste esitajad. Taotlusevorm koos avatud taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga on avaldatud KIK kodulehel (http://www.kik.ee/et/taotlejale/avatud-voorud.html). Meetme määruses sätestatud tingimuste, taotlusvormi jms olulise informatsiooni kohta, mis on vajalik taotluste esitamiseks, saab täiendavat informatsiooni küsida SA-lt KIK ( või tel 627 4191).
Toetust saab taotleda järgmisteks tegevusteks: 1) kalapääsude rekonstrueerimiseks ja rajamiseks olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega; 2) lõhelaste sigimis- ja noorjärkude kasvualade renoveerimiseks ja rajamiseks jõgedes ainult keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 nimetatud veekogudel; 4) kalade rännet takistavate paisude või paisuvarede likvideerimiseks, vajaduse korral koos sette eemaldamisega; 5) sootide avamiseks ja endiste jõesängide taastamiseks ainult keskkonnaministri 15.juuni 2004. a määruses nr 73 nimetatud veekogudel; 6) olemasolevale maaparandussüsteemi eesvoolule või ühiseesvoolule settebasseinide ja lodude rajamiseks. Määruse kohaselt antakse toetust ka koprapaisude likvideerimiseks, kaldapuistu mosaiiksuse kujundamiseks, ja jõkke varisenud voolutõkete eemaldamiseks juhul kui see toetab eelnevalt nimetatud punktides 1-5 tegevusi. (Artikkel ilmus 2010 augustis maakonnalehtedes.) |
