Esileht » Valdkonnad » Looduskaitse » Arhiiv

Looduskaitse pidas Saaremaal juubelipidu

13. ja 14. augustil kulmineerusid Saaremaal Eesti looduskaitse juubeliaasta pidustused. 14. augustil möödus 100 aastat Baltikumi esimese kaitseala – Vaika linnukaitseala moodustamisest – mida peetakse ka Eesti looduskaitse alguseks.

13. augustil algas Kuressaare linnateatris ajalookonverents “100 aastat looduse kaitsel”, mille avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Konverentsi modereeris Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar.

Huvitavate ettekannetega esinesid Andres Tõnisson (“Looduskaitse teetähised ilmasõdade vahel”), Olav Renno (“Looduskaitse uuestisünd Eestis pärastsõja-aastail, 1946–1970”), Agu Leivits (“Looduskaitse minevikust tulevikku”), Arvo Kullapere (“Vilsandi Rahvuspargi kujunemine”) ja Jaan Tätte (“Mõtteid Vilsandilt”).

Jaan Tätte esitas ilusa mõtte, et me Eestimaa loodus ongi nagu paradiis, milles me elame ja mida me just oma eluajal peame hoidma, et seda jätkuks ka tulevastele põlvedele.

Konverentsi teises pooles toimus paneel-diskussioon „Kuhu lähed, looduskaitse?“, mida juhtis Eesti Maaülikooli professor, Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) asepresident dr Kalev Sepp ja milles osalesid Olari Taal, Andres Onemar, Jaanus Tamkivi, Mart Jüssi, Rein Kuresoo, Martin Zobel ja Andres Tarand.

Pärast paneeldiskussiooni anti üle looduskaitse kuldmärgid, mis statuudi kohaselt hakkavad ehtima Eerik Kumari preemia laureaatide rinda. Märgid kujutavad looduskaitse sümboli – tammelehe – kontuuri ning märkide autor on Julia Maria Künnap. Pikast nimekirjast oli konverentsile tulnud viis laureaati, kes laval ka märgi rinda said: Mari Reitalu, Vaike Hang, Ann Marvet, Tiit Leito ja Tiit Petersoo.

Konverentsi lõpetas Eesti looduskaitsest jutustava dokumentaalfilmi „Looduskaitse lugu“ esilinastus (tootja OÜ Meediatee) esilinastus.

13. augusti õhtul kell 19 algas Kuressaare lossihoovis looduskaitse juubelikontsert, kus laulsid Tõnis Mägi, Ott Lepland, Jaan Tätte ja Marko Matvere. Laulude taustaks sai laval näha Jarek Jõepera loodusfotode programmi. Kontsert püstitas ennekuulmatu publikurekordi – kohale tuli üle 9000 inimese, mis korraldajate sõnul on lossihoovis enneolematu.

Rahvast oli tõesti palju, “süüdi” oli küllap ka sume suveõhtu, mis soosis ka pärast kontserte alanud jutu- ja töötubasid. Loodushuvilised said koos Kaja Lotmaniga jälgida nahkhiirte salaelu, püüda koos Teet Rubeniga ööputukaid, rääkida Mart Jüssiga hüljestest, kuulata astronoom Tõnu Viigi loengut lendtähtedest augustikuu taevas. Loodusemehed Tiit Kalluste ja Hendrik Relve pajatasid muhedaid muljeid oma jututoas „Maailmamere jäise ääre peal“. Ettekandeid ilmestasid pildid, jutud ja muusikalood rännakust Eestist kõige kaugemale mandrile. Armastatud loodustundja Aleksei Turovski jututuba „Kes elab saare peal?“, mis oli pealaval toimununa ka rahvarohkeim, võttis vaatluse alla kõikvõimalikud saareasukad ja nende eripärad meil ja mujal maailmas ning arutles, kuidas kaitsta loodust ja mida looduskaitse üldse tähendab. 500 inimest istusid, kuulasid huviga ja ei olnud neil kiiret kohugi.

Järgmise päeva, 14. augusti hommikul algasid ekskursioonid, mis viisid huvilised Viidumäele (Tõnu Talvi juhendamisel), Sõrvele (Veljo Volke ja Mati Martinsoni juhendamisel) ning marsruudile Tagamõisa poolsaar Odalätsi (Mari Koppel-Lepiku juhendamisel).

Kell 14 kogunesid pidulised Loonale, kus söödi lõunat (suppi ja juubelitorti) ning kell 15 avati näituste majas uus Vilsandi rahvusparki tutvustav püsiekspositsioon.

Ekspositsioon tutvustab rahvuspargi kui kaitseala kujunemist, territooriumi looduse ja inimasustuse arengut ning rahvuspargile iseloomulikku taimestikku, loomastikku ja selle kaitset. Saab vaadata elusuuruses lae all lendavaid linde (merikotkas, kühmnokk-luik, jääkoskel, kiivitaja, kirjuhahk), kuulata huvitavaid loomade/lindude/putukate hääli ning vaadata lühimultifilme Harilaiu poolsaare muutustest. Samuti on kõigil võimalus tutvuda lähemalt Vilsandi rahvuspargi ja Eesti kõige läänepoolseima piirkonna kliimaga, seda kõike ka multimeedia vahendusel.

Lisaks näeb näitusel, millised esemed kuulusid meremeeste igapäevaellu – sansukast, meremehe teenistuskiri, udupasun, meremehe piip ning palju muud põnevat. Ekspositsioonist ei puudu Jaan Tätte Vilsandi laulu salvestus, millele plingib taustaks Vilsandi majakas.

Näituste maja II korrusel on väike õppeklass, mida sisustavad linnupesadega padjad ning linnupiltidega minilauad.

Ekspositsioon maksis 933 900 krooni, seda rahastas SA Keskkonnauuringute Keskus. Ideekavandi koostas Tartu keskkonnahariduse keskus, projekti teostasid Laika, Belka & Strelka, F.R.A.Disain ning Studio Viridis.

Pärast näitusemaja avamist sai Loonal kuulata veel ka Riho Sibula kontserti, mille korraldas RMK.

Aet Truu, Keskkonnaameti pressiesindaja

(17.08.2010)