Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Lähiajal jõuab avalikkuse ette metsanduse uue arengukava eelnõu, mille kokkupanekuks on töögrupid tegutsenud terve aasta. Metsanduse arengukava 2011–2020 eelnõu on plaanis avalikustada keskkonnaministeeriumi kodulehel internetis www.envir.ee. Arengukava on jätkuks senisele, mis oli koostatud aastaiks 2002–2010. Jutt käib kavast, mida koostatakse valitsuse korralduse alusel ja mille kinnitab Riigikogu.
Liiga vähene kasutus Võrreldes 2000. aastate algusega on muutunud nii metsasektori strateegiline kui õiguslik raamistik. Metsamaa pindala on viimase poole sajandi jooksul kasvanud kaks ning tagavara kaks ja pool korda. Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaal pidevalt suureneb, kuid puitu oleme viimastel aastatel kasutanud järjest vähem. Praegune raiemaht on vaid pool optimaalsest. Kui selline suundumus jätkub, hakkab see Eesti metsandust ohustama: väheneb metsade juurdekasv ja süsiniku sidumise võime, kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, kahaneb metsaomanike tulu ja metsasektori konkurentsivõime. Pikemas vaates väheneb nii ka metsanduse jätkusuutlikkus. Kliimamuutuste leevendamiseks on metsa ja metsanduse roll kõige tõhusam siis, kui metsad on pidevalt suure juurdekasvu seisundis ja kui puitu, mis on taastuv tooraine, kasutatakse CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel rohkem. Puidu kasutamine on ka üks võimalus saavutada EL taastuvenergeetika eesmärke. Eesti metsadest varutud puidu ja puittoodete eksportimine aitab tasakaalustada riigi negatiivset väliskaubandusbilanssi. Ühe miljoni kuupmeetri puidu varumine, transport ja töötlemine tekitab vähemalt 2350 töökohta. Kõige selle kõrval on metsal tähtis roll elu- ja looduskeskkonna säilitamisel. Selleks on Eestis olemas rangelt kaitstavate metsade võrgustik koos puhveraladega. Majandusmetsades täidavad sama eesmärki järgmisesse raieringi jäetav lamapuit, allesjäetavad säilikpuud ja püsti jäetavad surnud puud.
Kokkulepete alusel Valmiva arengukava koostamise aluseks on olnud kokku lepitud arusaam, et metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning kogu seda tegevust toetavat metsanduslikku haridust, metsateadust ja kommunikatsiooni. Rõhutuses on ka, et metsandusega on tihedalt seotud puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Arengukava eelnõu põhieesmärgiks seati metsade tootlikkus ja elujõulisus ning mitmekesine ja tõhus kasutamine. Seal hulgas lepiti kokku, et: • Puitu kui taastuvat loodusressursi kasutatakse puidutööstuses ja energeetikas juurdekasvu ulatuses. • Metsaressursi tootlikkuse säilitamiseks uuendatakse vähemalt pool uuendusraiealadest. • Ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja üle vaadatud on rangelt kaitstavate metsade esinduslikkus.
Arengukava peasuunad Arengukava koostamine on tähendanud vastuste otsimist küsimustele, mida teha, et tagada metsamajanduse elujõulisus, kaitsta keskkonna ja metsade looduslikku mitmekesisust, leevendada kliimamuutusi ja parandada metsasektori konkurentsivõimet. Nende eesmärkideni jõudmiseks on kavandatud hulk tegevusi. Vaid mõned näited: • Muudetakse seadustikku, et vähendada väikemetsaomanike metsakasutuspiiranguid, vältida metsaeralduste pindala vähenemist ja metsade killustumist ning soodustada hooldusraieid. • Metsade kaitseks Eestisse levida võivate ohtlike invasiivsete võõrliikide vastu töötatakse välja ja rakendatakse nende kahjustajate avastamise, seire ja esmaste kaitseabinõude süsteem. • Analüüsitakse keskkonnaväärtuste turu loomise võimalusi ja metsaomanike võimalusi keskkonnateenuseid pakkuda. • Analüüsitakse maksusüsteemi ja muudetakse seda, et tagada füüsilisest isikust metsaomanike õiglane maksustamine ja suurendada huvi metsade majandamiseks.
Kaks stsenaariumi Andmaks paremat pilti võimalikust puidukasutusest, koostati järgnevaks kümneks aastaks võimalikud puidukasutuse stsenaariumid, kus uuendusraiete jaoks kavandati kaks puidukasutuse skeemi. Maksimaalse puidukasutuse puhul eeldatakse, et kõik praeguseks küpsusdiameetri/küpsusvanuse saavutanud puistud raiutakse kümne aasta jooksul. Optimaalse puidukasutuse puhul arvutati välja jätkusuutlik kasutusmäär lähima 40 aasta jooksul (2010–2050). See tagab suhteliselt stabiilse, kuigi aastakümnete lõikes mitte võrdse puidupakkumise. Kuigi enamus puidust varutakse uuendusraietega, on skeemides arvesse võetud ka harvendusraietest saadav puit. Metsanduse valmiva arengukava koostamist on koordineerinud selleks moodustatud komisjon. Peale keskkonnaministeeriumi on kava koostamisel osalenud Riigikogu keskkonnakomisjon, riigikantselei, põllumajandus-, majandus-ja kommunikatsiooni- ning haridus- ja teadusministeerium, RMK, erametsaliit, metsatööstusliit, keskkonnaorganisatsioonide koda, Maaülikool. Lisaks on töögruppide töös osalenud hulk teisi metsanduse huvigruppe, ametnikke, teadlasi ja eksperte.
Eesti aastane puidukasutus (mln tm) • Arengukava 2010–2020 Aktiivne stsenaarium Mõõdukas stsenaarium • Võrdluseks arengukava 2002–2010 (Artikkel ilmus 27.05.2010 Maalehe vahelehes Metsaleht.) |
