Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister
Kui 2007. aasta aprillis asus Eestis ametisse uus valitsus, siis oli väitlus Saaremaa püsiühenduse üle juba alanud. Jutuajamised kohalikega ja mitmed uuringud andsid kindla veendumuse, et püsiühendus peab tulema ja selle rajamist tuleb hoogustada. See on vajalik nii saarerahva normaalseks eluks kui ka kogu Eesti tasakaalustatud arenguks.
Valitsus otsustas, et püsiühenduse rajamise võimalusi tuleb hakata põhjalikult uurima. Tuleb võrrelda erinevaid liiklusviise üle Suure väina ja teha selgeks nendega kaasnevad keskkonna-, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud. Seejuures on väga oluline see, et püsiühendus keskkonnale liiga ei teeks.
Pilk ajalukku Esimene samm Saaremaad mandrile lähemale tuua tehti juba 1896. aastal, mil valmis Muhu ja Saaremaad ühendav tamm. Rohkemaks ei jätkunud tsaariajal ressursse. Sada aastat hiljem ehk siis 1997. aastal moodustas Saare maavalitsus komisjoni püsiühenduse loomise võimaluste väljaselgitamiseks. Pärast seda on tehtud mitmeid uuringuid, saamaks teada, kas ja mida võiks Muhumaa ja mandri ühendamiseks rajada ning mida see tähendaks keskkonnale.
2006. aasta märtsis algatas valitsus “Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava” koostamise. Samal aastal algatati ka selle kava koostamise keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kava koostamisel analüüsiti, kas jätkata praamiliiklusega, teha tunnel Virtsust Võikülla või ehitada sild. Seejuures pakuti silla rajamiseks kaks asukohta: Virtsust Kuivastusse või Virtsust Võikülla.
Valminud on keskkonnamõju hindamise aruanne Nüüdseks on Muhu ja mandri vahelise transpordiühendusega seotud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne valmis saanud. Aruande koostamisel tehti taimetiku ja loomastiku uuringuid, eriti põhjalikult uuriti linnustikku ja hülgeid. Maikuukuu lõpuni ehk veel paar päeva on KSH aruanne avalikul väljapanekul.
Püsiühenduse kava ja keskkonnamõjude hindamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Maanteeametiga. Selle, kas aruande saab heaks kiita, otsustab lõplikult Keskkonnaamet. Kuid igaühel on õigus sõna sekka öelda. Nii kava kui ka aruannet saab näha selle projekti koduleheküljel aadressil http://www.mkm.ee/pysiyhendus/. Dokumendid on olemas ka Saare maavalitsuses ja Muhu vallavalitsuses.
Tulemas on KSH aruande avalikud arutelud, kuhu tõesti soovitan kõikidel huvilistel minna. Praeguse ajakava järgi toimuvad arutelud Muhu Põhikoolis 2. juunil kell 16, Virtsu Põhikoolis 1. juunil kell 16 ja Maanteeametis (Tallinn, Pärnu mnt 463a) 3. juunil kell 15.
KSH aruanne peab andma vastuse küsimusele, kas näiteks silda saab ühel või teisel trassil rajada nii, et Natura väärtused oleksid kaitstud. Kui ühegi kavas toodud ühendusvariandi korral ei ole oluline negatiivne mõju Natura ala kaitseks välistatud, peab aruanne andma soovitused võimalike hüvitusmeetmete kohta.
Diplomeeritud ehitusinsenerina hääletan mina silla poolt. Saaremaad ülejäänud Eestiga ühendav sild võiks olla üks väga ilus ehitis. Aga keskkonnaministrina pean esmatähtsaks seda, et püsiühenduse rajamine peab igati arvestama kohalikku keskkonda.
Arutelud kestavad ja on kõigile avatud. Saarlased, lööge kaasa. Sest kes siis veel, kui mitte meie! (Artikkel kirjutatud ajalehe Meie Maa tellimusel, ilmus 28.05.2010.) |
