Esileht » Valdkonnad » Maapõu
Eesti ei ole võrreldes paljude teiste maadega maavarade poolest eriti rikas. Kuid ometi on Eesti põlevkivimaardla maailma suurim kasutusel olev ja kõige paremini uuritud maardla omataoliste hulgas. Rakvere fosforiidimaardla on oma uuritud varude poolest suurim Euroopas, kuid keskkonnakaitselistel, aga samuti tehnoloogilistel põhjustel ei ole meie fosforiit praegu kaevandatav ega kasutatav. Peale selle on Eesti rikas turbavaru poolest. Põhja- ja Kesk-Eestis on palju karbonaatse ehituskivi maardlaid ja kõikjal leidub liiva- ning kruusamaardlaid. Eesti keskkonnavaldkonna arengut suunavad Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Säästev Eesti 21, mille põhiliseks eesmärgiks on tagada ökoloogiline tasakaal. Maa ning maapõue kasutamisega seotud alameesmärkideks on loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade (maastike) säilitamine. Maavaradel on Eesti majandustegevuses oluline roll. Seepärast koostati Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015, mille Riigikogu 2008. a kinnitas. Sellega seatakse piirangud põlevkivi kasutamise mahule ja kohustus jälgida põlevkivi ressursi ratsionaalset kasutamist ning seatud piirangutest kinnipidamist. Valminud Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2010-2020 (vt Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava), mis käsitleb ehitusmaavarade (lubjakivi, dolokivi, liiva, kruusa, kristalliinse ehituskivi, savi) uuringu ning kaevandamisega seonduvat. Arengukava määratleb maavara kaevandamisega kaasneva olulise keskkonnamõju vähendamise võimalused, toetudes keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes tehtud ettepanekutele, ning soodustada kaevandamise tehnoloogiaalast arendustegevust ja innovatsiooni. Kuna ehitusmaavarade, eelkõige lubja- ja dolokivi puudus on hakanud viimastel aastatel järjest enam takistama Eesti majanduse arengut, on arengukavasse märgitud meede ehitusmaavarade kaevandamisvajaduse ning omavalitsuste ja elanikkonna kaevandamisvastase hoiaku vahelise vastuolu leevendamiseks. Ehitusmaavarade optimaalse kaevandamismahu määramine on arengukavas asendatud ehitusmaavaradega varustuskindluse arvestuse kasutuselevõtuga. Säästva arengu seadus annab praegu loodusvarade kasutusmäärade üldraamistiku (puuduvad rakendusaktid), mida täpsustavad mitmed teised seadused (veeseadus, looduskaitseseadus, maapõueseadus jne). Nüüdseks on koostatud ja jõudnud avalikustamisele Maapõuealased õigusaktid ei vasta praeguseks väljakujunenud olukorrale ja vajadustele. Maapõueseaduse 1. aprillil 2005. a kehtima hakanud redaktsiooni koostamisel lähtuti 1. jaanuarist 1995. a kuni 31. märtsini 2005. a kehtinud maapõueseaduses sätestatud üldistest põhimõtetest maavaravaru kaitse ja kasutuse küsimustes, neid kohandades ja täpsustades. Praeguseks on riigi ja avalikkuse vajadused ja arusaamised muutunud, mistõttu on kehtiv regulatsioon tervikuna vaja üle vaadata, vajadusel välja töötada uusi üldpõhimõtteid või täiendada olemasolevaid. Lisaks mitmele uuele põhimõttele on dokumendis käsitletud üksikasjalikult ka maavara kaevandamise mõju keskkonnale ja selle minimeerimist ning kaevandatud alade kiire korrastamise vajalikkust.
Protokollid:
Pressiteade: Keskkonnaministeerium korraldab arutelu maapõue kaitse ja kasutuse teemal |
