Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Robert Kiviselg, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Viimasel ajal on jäätmekäitluse teemal palju poleemikat tekitanud küsimus „Kas jäätmeid jätkub?“ Rajatava Eesti Energia jäätmepõletusjaama võimsus saab olema 200 000 tonni jäätmeid aastas, misläbi väheneb jäätmete mass ligi 75%. Seega 200 000 tonnist jääb ladestamiseks 50 000 tonni. Lisaks on kasutuses ning arendatakse ka muid jäätmete käitlemise võimalusi nagu näiteks MBT (mehaanilis-bioloogiline töötlemine), misläbi vähendatakse ladestamiseks minevat jäätmekogust veel täiendavalt. MBT protsessis vähendatakse jäätmekogust sõltuvalt tehnoloogia keerukusest ning saadud materjalide kasutamisest 50-70 %. Eelpoolt toodud arvestades võib eeldada, et lähiaastatel ladestatakse prügilatesse üle nelja korra jäätmeid vähem kui arvestati nende prügilate rajamisel. Tegelikkuses võib ladestatav kogus jääda veelgi väiksemaks, kuna praeguses arvutusest nagu ka jäätmete jagamise teemalistest vaidlustest - „põletus versus MBT versus prügila“ unub välja neljas – kõige eelistatum käitlusviis – jäätmete liigiti kogumine ning korduskasutus ja ringlussevõtt. Jäätmete raamdirektiivi 2008/98/EÜ kohaselt tuleb hiljemalt 2020 aastast alates suunata 50% tekkivatest paberi, metalli, plasti ja klaasi jäätmetest ringlusesse. Ringlusse võtmise nõue välistab pooltele neile jäätmetele põletamise, MBT, kui ladestamise. Neid jäätmeliike tuleb hiljemalt alates 2015 aastast koguda teistest jäätmetest eraldi. Juba hetkel tuleb keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ kohaselt koguda eraldi paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed. Sihtasutus Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEIT) poolt 2008 aastal teostatud sortimisuuringu kohaselt koosnevad olmejäätmed järgmistest jäätmeliikidest.
Tabel 1. Olmejäätmete liigiline koostis
Nõuetekohase käitlemise puhul väheneb nimekirjas oluliselt plasti, klaasi, metalli ja paberi ning papi osakaal ning järelejäävatest jäätmetes moodustavad enamuse biolagunevad jäätmed. Kui 2008 aastal teostatud uuringu kohaselt moodustasid biolagunevad jäätmed segaolmejäätmetest 56%, siis muude jäätmete nõuetekohasel käitlemisel võib biolagunevate jäätmete osakaal tõusta mõne aasta pärast ligi 70%ni. Samas on biolagunevate jäätmete käitlemiseks kehtestatud jäätmeseaduses nõuded, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas võib olla biolagunevaid jäätmeid aastast 2010 vaid 45%, 2013 vaid 30% jne. Antud juhul ei ole lahenduseks põletamine ja MBT, vaid nagu juba eelpool mainitud on eelistatumad jäätmekäitlustoimingud liigiti kogumine ja ringlussevõtt - kompostimine. Kompostimisest ei ole jäätmete jagamise vaidluses just palju räägitud kuid kindlasti peaks ning kindlasti hakatakse üha rohkem rääkima. Üheks vaikimise põhjuseks on senini olnud kindlasti ka omavalitsuste huvi puudus. Ladestamisel saavad omavalitsused tagasi 75% jäätmete ladestamise eest makstud saastetasust. Nii jagavad omavalitsused praegust saastetasu hinda arvestades (188 kr/t) biolagunevate jäätmete ladestamise eest saadud 24 miljonit krooni aastas. Tulenevalt saastetasu järk-järgulisest tõusust on see summa 2015 aastal sama koguse pealt juba ligi 60 miljonit krooni (4 miljonit eurot) aastas. Kompostimise, põletamise või MBT rakendudes need summad vähenevad kompostimise rakendumisel kaovad.
Põletamise ja MBT poole kallutab omavalitsusi ka see, et nende protsesside abil saavad täidetud jäätmeseaduse §134 nõuded – vähendada prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulka. Mõlemal juhul kas põletamine või MBT saavad vastavad sihtarvud täidetud ilma, et omavalitsus peaks lillegi liigutama. Kiputakse aga unustatama et kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Samuti tuleb järgida jäätmekäitluse hierarhiat:
Omavalitsus peab korraldama (teavitama, arendama, soodustama) oma territooriumil biolagunevate jäätmete liigiti kogumist ning leidma näiteks läbi korraldatud jäätmeveo neile jäätmetele ka käitleja. Biolagunevate jäätmete käitlejaid on Eestis juba piisavalt ning nõudluse kasvades tekib neid kindlasti ka juurde. Üldjuhul on elanikule liigiti kogutud biolagunevate jäätmete üleandmine segaolmejäätmete üleandmisest põletusse, MBT protsessi või prügilasse vähemalt saastetasu jagu odavam ning lisaks saadakse haljastuses, põllumajanduses kasutatavat toitaineterikast komposti.
Biolagunevate jäätmete käitlemise aeglases arengus ei saa süüdistada vaid omavalitsusi, vaid siin on probleemiks ka biolagunevate jäätmete käitlust reguleeriva selge õigusraamistiku puudumine. Senini on arenenud jäätmehooldusega riikides kehtestatud siseriiklikud nõuded ning on käinud ka arutelud vastava Euroopa Liidu ülese õigusakti koostamisest. Kus siis antakse üle-euroopaline õigusraamistik nii biolagunevate jäätmete käitlemisele, kui ka saadud komposti kasutamisele. Selline ühtsete normide kehtestamine ning nende järgi tegutsemine tekitaks tarbija kindluse komposti kasutada ning komposti tootjatel oleks väljundiks üle Euroopa Liiduline turg. Kahjuks pole erinevate riikide erinevate seisukohtade tõttu veel vastava direktiivi väljatöötamiseni jõutud. Samas vajab biolagunevate jäätmete käitlemine Eestis paremat reguleerimist juba täna mistõttu on antud valdkonda reguleeriv määrus Keskkonnaministeeriumis väljatöötamisel.
Nagu eespool juba mainitud puudub ilma selge regulatsioonita tarbijal julgus jäätmetest toodetud komposti kasutada ning ilma tarbijate huvita on raske valdkonda arendada. Samas on selge, et biolagunevaid jäätmeid tuleb hakata üha enam liigiti koguma (sortima) ning neid jäätmeid tuleb käidelda komposti või komposti ja gaasi tootmiseks.
Lähitulevikus eelneb prügilasse ladestamisele kindlasti kas põletamise või MBT, kuid sama kindlasti eelneb põletamisele või MBT protsessile jäätmete k.a biojäätmete liigiti kogumine, mis aitab vähendada põletusse ja mehhaanilis-bioloogilisse töötlemisse suunatavate jäätmete kogust ja ka kulusid. Paljudel omavalitsustel, kes antud teemaga veel tegelema pole hakanud on viimane aeg naaberomavalitsused kampa kutsuda ning liikuda koos suur samm jäätmeid ringlussevõtva Euroopa ühiskonna suunas. See, kas jäätmeid vaidluses „põletus versus MBT versus prügila“ jagub peavad vastuse leidma vastava käitlusrajatiste arendajad. (Artikkel ilmus 10.06.2010 ajakirjas Keskkonnatehnika.) |
