Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kõne KIKi 10. tegevusaasta tähistamiseks peetud keskkonnakonverentsil
Kuidas kõik algas Kümme aastat tagasi ehk 11. mai 2000 oli tavaline eestimaine maikuu päev. Öösel oli sadanud, hommikul näitas kraadiklaas 8–10 soojakraadi. Päeval tuli paar hoovihmasahmakat, kuid valdavalt oli ilm päikseline. Harju- ja Põlvamaal olid juba puhkenud metsatulekahjud, Kreekast alustas teed Sydney olümpiamängude tuli. Eestis protestis osa poliitikuid säästueelarve ja sellega kaasnevate kärbete vastu. Üksmeele jõuti aga selles, et keskkonna tõhusamaks kaitseks hakatakse järk-järgult rakendama uusi saastemakse. Keskkonnatasusid oli tolleks ajaks kogutud juba ligi üheksa aastat, see süsteem oli Eestis rakendunud 1. jaanuarist 1991. Keskkonnatasude kogumise üks peamisi eesmärke on olnud algusaastatest saati ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist ja tõhustada keskkonnakaitsenõuete rakendamist. Et keskkonnakasutusest laekuvat raha looduse ja laiemalt kogu keskkonna heaks paremini ära kasutada, otsustas Vabariigi Valitsus asutada Rahandusministeeriumi valitsemisalasse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse. Seda tehtigi 11. mail kümme aastat tagasi ehk KIK-i ametlik sünnipäev ongi täna, 11. mai. Keskuse loomine ja käivitamine võttis üksjagu aega, sest samal ajal tuli tegeleda ka Eesti Keskkonnafondi lõpetamisega ja nii ettevõtjatele kui ka rahataotlejatele uue süsteemi tutvustamise ehk selguse loomisega. Kuid loodud see keskus sai ja mida aasta edasi, seda arvestatavamaks ta oma tegevusega on muutunud.
KIK kui unikaalne asutus KIKI-i kümme tegutsemisaastat on näidanud, et Eestil on Euroopa mõistes unikaalne ja hea keskkonnatoetuste süsteem. Ma ei liialda, kui väidan, et meie keskkonnatasude seadus on ainulaadne, sest on loonud süsteemsuse nii tasude kogumiseks kui ka laekunud raha kasutamiseks. KIK-i kaudu on rahastatud vee-, jäätme-, energeetika-, looduskaitse ja keskkonnateadlikkuse projekte. Seda nii Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast kui ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi kaudu saadud toetustest. Samuti saab KIK-ist taotleda projekti elluviimiseks n-ö keskkonnalaenu. Kiites meie keskkonnatasude süsteemi ainulaadsust, tuleb kiita ka KIK-i suutlikkust ja ainulaadsust. KIK seisab hea selle eest, et riigil säiliks korrektne ülevaade oma keskkonnainvesteeringutest ning et toetuste jagamine oleks korraldatud parimal võimalikul viisil. KIK on minu hinnangul oma tegevuses operatiivne ja paindlik. Üks viimase aja parim näide on KIK-i kiire reageerimine vajadusele viia kiirendatud korras läbi Nord Streami gaasijuhtme rajamise mõju uuring Soome lahe merekeskkonnale. See uuring võimaldab täpsustada lahe keskkonnaseisundit juba enne suuremahuliste tööde algust, kuid ka torujuhtme paigaldamise ajal ja pärast tööde lõppemist. Loodan KIK-ilt sama mõistvat suhtumist ka järgmise n-ö kuuma teema rahastamiseks. Nimelt oleme kohtumistel Nabala piirkonna rahvaga kokku leppinud selles, et see piirkond, kus on ettevõtjatele nii ahvatlev paekivimaardla, vajab lõpliku selguse saamiseks täiendavaid uuringuid. Asjaga on kiire, ministeeriumi eelarvest me nii kiiresti vajalikku raha ei leia, sestap pöörame taas pilgu KIK-i poole.
Bürokraatia – kas vähe või palju? Kui eelnevast jutust jäi nüüd mulje, et KIK-i rahakotirauad käivad lihtsalt lahti, siis nii see kohe kindlasti pole. Ilma bürokraatiata riigiasutus ei saa. Kas seda on palju, liiga palju, parasjagu või hoopis vähe? Oleneb, kelle poole pealt vaadata. Usun, et kui tegemist on riigi rahakotiga, mis on ju meie kõigi rahakott, on teatav bürokraatia vajalik, sest see tagab kontrolli raha kasutuse üle. Aga loomulikult ei tohi see tähendada seda, et projektist olulisemaks muutuvad paberid ja e-kirjad – asjaajamise ja projekti teostamise vahel tuleb leida ja hoida tasakaalu. Asjaajamine peab toetuse saaja jaoks olema lihtne, mugav ja erinevate rahastusallikate osas võimalikult sarnane. Samas peavad rahastamisnõuded ning kontroll nende täitmise üle olema piisavad, et tagada toetus- ja laenuraha sihtotstarbeline ning tõhus kasutamine. Otsime ja rakendame võimalusi selleks, et leida tasakaalu piisava kontrolli ja lihtsa asjaajamise vahel. Lihtsustamine tähendab ennekõike vastavate asjaajamise standardite ja IT lahenduste juurutamist, mis muudavad KIK-i töö tõhusamaks ning seeläbi suurendavad ka klientide rahulolu. Kõlab lihtsa ettevõtmisena, aga tegelikult on tegu paraja pähkliga.
Kaadrid otsustavad kõik Kuid tööd tehes ei saa otsustavaks mitte programmid, andmebaasid ja arvutid, vaid inimesed. KIK-i töötajad on pädevad ja pühendunud ning järjest enam kliendikesksed. Nad käivad ajaga kaasas, samas esitab aeg aina suuremaid nõudmisi. Konkurents rakendusüksuste vahel tiheneb, usaldatakse vaid parimaid. Häid töötulemusi aitab saavutada kompetentsiprofiilide (standardite) kehtestamine, sestap peab KIK oluliseks kindlaks määrata igale ametikohale esitatavad nõuded. Kindlasti peavad KIK-i töötajal olema keskkonnaalane ning finants- ja majandusalane oskusteave; ta peab olema pädev asjaajamise ja avalik halduse valdkonnas; suutma juhtida ja suhelda jne. Siiani on see neil õnnestunud.
Muutuv maailm Eesti keskkond ja ühiskond on osa suuremast maailmast. See tähendab, et meidki mõjutab kõik see, mis maailmas toimub. Üks palju räägitud ning vaieldamatult suurim keskkonnaprobleem, millega maailm silmitsi seisab, on kliima soojenemine. Eelmise aasta lõpul toimus Kopenhaagenis ülemaailmne kliimakonverents, mis kahjuks ei viinud uuele Kyoto leppe laadsele tulemile, kuid kohtumine oli mõtlemapanev ja kasulik siiski. Ühelt poolt andsid maailma liidrid signaali, et me peame liikuma rohelisema tuleviku suunas. Teisalt sai selgeks, et tee selle eesmärgini on pikk ja vaevaline, sest iga otsustaja on kokkuleppeid sõlmides väljas oma huvide ja heaolu eest, tulgu need paraku kasvõi keskkonna arvelt. Aga edusammud on olemas, sest aina enam investeeritakse taastuvenergeetikasse ning muudesse n-ö rohelistesse projektidesse. KIK on selles osas ajaga kaasas käinud. Keskkonnaprogramm on erinevaid välisõhu kaitse projekte rahastanud juba aastaid. Erakordselt populaarne oli ka Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist rahastatud taastuvenergeetika projektide toetusvoor. Siia lisandub kohe-kohe veel üks oluline suund ja ülesanne KIKile, sest välisõhukaitse seaduse muudatus toob KIK-ile kohustuse korraldada Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste ülejäägi müüki ning kõike sellega kaasnevat.
AAU-de müük Vabariigi Valitsus on otsustanud, et Eestil tuleb kasutada võimalust müüa riigi kasvhoonegaaside lubatud heitkoguste ülejääki. Tegu on Kyoto kliimaprotokolli järgi eraldatud heitkoguste ühikutega, mida riik tänu majanduse ümberkujundamisele enam nii palju ei vaja. Selleks, et süsteem käivituks ja tooks meile kõigile kasu roheliste investeeringute näol, tuleb teha palju tööd just rahvusvahelisel tasandil. Minu hinnangul on õige, kui sellega tegeleb KIK, kellel on selleks vajalik kompetents. Alates sellest, et ta leiab potentsiaalsed ostjad ja peab nendega läbirääkimisi kuni selleni, et korraldab müügituluga roheliste projektide rahastamist. Kui kõik sujub väga hästi, teenime juba tänavu Kyoto kauplemissüsteemis heitkoguste ühikutega sadu miljoneid kroone, ehk isegi miljardi, millega saame renoveerida soojatrasse, rajada soojuse- ja elektri koostootmisjaamu jne. Juba on jõutud esimese müügilepinguni ning sellega seoses algavad tööd esimeste kvoodimüügist rahastatud projektidega. KIK-ile tähendab see märkimisväärset lisakoormust. Ehk teisisõnu – KIKi uus suur ülesanne ei ole kergete killast, kuid usun küll, et ta saab hakkama.
EL struktuuritoetused Rääkides tulevikust, ei saa mööda minna ka struktuuritoetustest, sest KIK-i vahendada on 11,4 miljardit krooni euroraha. Märgid näitavad, et Euroopa Liidu toetusraha on Eestile tulemas ka pärast 2013. aastat. Paraku on majanduse madalseis tugevalt mõjutanud ka toetuste valdkonda. Ühelt poolt on taotlemine loid, sest nõutava omafinantseeringu leidmine on taotlejatel keeruline ning paljud omavalitsused on juba ületanud oma maksimaalse laenukoormuse piiri. Seega ei ole väljamaksed nii suured, kui oleme lootnud ja nagu toetuste taotlejad ise on prognoosinud. Kuid see pole ainult Eesti probleem, masu mõjutab eurotoetuste kasutamist ka teistes riikides. Teisest küljest on euroraha abil investeerimiseks praegu just õige aeg, sest projektid on odavnenud ning sama raha eest saab rohkem. Paraku on odavnemises peidus ka karid, sest kannatada võib töö kvaliteet. Või siis nõuavad esialgu odava pakkumise teinud ettevõtted hiljem projekti teostamiseks lisaraha. See tähendab segadusi ja projektidega venimist. Olen kindel, et euroraha kasutamine saab peagi hoo sisse ja tänu sellele saab Eesti korda oma vee- ja jäätmemajanduse. See tähendab, et paraneb nii joogivee kui ka veekogude vee kvaliteet, likvideeritakse jääkreostus, suletakse nõuetele mittevastavad prügilad ja arendatakse välja korralik jäätmekäitlussüsteem. Saame suletud ka põlevkivienergeetika jäätmehoidla ja uuendame tuhaärastussüsteemi. Loomulikult panustame ka meie looduslikku elurikkusse, sest saame EL abiga valmis kaitsealade kaitsekorralduskavad ja liikide tegevuskavad, arendame keskkonnaharidust ja keskkonnajärelevalvet jne. Energiamajanduse arendamisel on meie olulisemaid eesmärke taastuvenergiaallikate laialdasem kasutuselevõtt ja välisõhu kaitse.
KIK 30 Tähistades kümne aasta täitumist ja vaadates tulevikku, tuleb samuti mõelda, mis meid ootab näiteks kahekümne aasta pärast. Küll tahaks olla selgeltnägija, ja ennustustega täppi panna, kuid piirdun siiski vaid unistustest-lootustest kõnelemisega. Missugune võiks siis olla maailm aastal 2030? Ma väga loodan, et me kõik, kes me siis emake Maal elame, oleme seljad kokku pannud, et muuta oma laste ja lastelaste nimel maailm rohelisemaks. Ma loodan, et Eesti rikas loodus säilib ning meie metsad, rabad ja liigirikkus pakuvad jätkuvalt ilusaid elamusi ja hoiavad meie elukeskkonna puhtana. Usun küll, et inimeste elukvaliteet on oluliselt paranenud, me joome puhast vett, meie metsaalused on puhta ja me ei upu prügisse. Kõige selle saavutamisel on oluline roll KIK-il, kelle 30. tegevusaastat me kahekümne aasta pärast siin kõik koos tähistame. Ja veel: lisaks KIK-i juubeliaastale on 2010. aasta Eestis eriline ka selle poolest, et on kuulutatud looduskaitse aastaks. Just tänavu täitub sada aastat esimese kaitseala moodustamisest. Võrreldes teiste samasse kliimavööndisse jäävate riikidega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus märkimisväärselt suur. Oleme oma elurikkust hästi hoidnud ja KIKil on selles tänuväärselt suur roll. |
