|
|
Esileht » Valdkonnad » Looduskaitse » Arhiiv
1. mail toimuva Teeme Ära! käigus tehakse korda rohkem kui 40 erinevat Keskkonnaameti valitsusalas olevat kaitsealust objekti. Enamuse neist moodustavad pargid, maastiku-, looduskaitse-ja hoiualad, kuid on ka üksikobjekte. Käesolev aasta on Eestis looduskaitseaasta - täitub 100 aastat esimese kaitseala - Vaika linnukaitseala moodustamisest. Eesti maismast on ligi üks viiendik kaetud erinevate kaitsealadega. Paljud käesoleva aasta 1. mai talgud peetakse just sellel viiendikul. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kuke sõnul on tore, et nii paljud kaitsealused objektid saavad talguliste abiga korda. "Meie kaitstavate alade üks pärle - pärandmaastikud - on suures osas kujunenud just talgutöö tulemusel," ütles Kukk. Talgud toimuvad näiteks Ontika, Viitna ja Aalatskivi maastikukaitsealadel, Anija, Peningi ja Raadi mõidsa parkides, Otepää ja Haanja loodusparkides ning Karula rahvuspargis, Alam-Pedja looduskaitsealal ja veel väga paljudes kaunites kohtades. Lisaks prügikoristusele tehakse ka võsakoristust, koristatakse ebaseaduslikke lõkkekohti ja puhastatakse jõgesid. Talguliste pilgu läbi huvipakkuvamate objektidena võib näiteks nimetada Naissaart, Hiiumaal asuvaid Hanikatsi ja Saarnaki laidusid ning Manilaidu. Siiski tuleks talgutöid tehes arvestada ka sellega, et looduses on alanud aasta olulisim periood - pesitsemine- ning loomad ja linnud on häirimise suhtes tundlikud. Ka nende jaoks peaks käesolev kevad olema sama mõnus kui talgulistel ühistöö. Juba 1938. aastal kuulutati, et Eesti peab muutuma tõeliselt kauniks koduks igale eestlasele. Kehtima hakkanud loodushoiuseadusega pandi avalike parkide, aedade ja iluväljakute rajamine ja nende heakorra eest hoolitsemine kohalikele omavalitsustele. Linna-, alevi ja vallavalitsuste juurde moodustati kodukaunistamise komiteed. Omal ajal riigi poolt seadusega sätestatud ja omavalitsuste poolt koordineeritud kodukaunistamise tegevuse on tänapäeval suures osas üle võtnud liikumine „Teeme ära". Lisainfo: (30.04.2010) |
