Esileht » Valdkonnad » Vesi » Jääkreostus

Jääkreostus

Jääkreostus, mis see on?

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase -või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

Paljud jääkreostusobjektid jäävad märkamatuks seni, kuni reostus jõuab kaevudesse, kanalisatsiooni või veekogudesse. Sageli leitakse maetud ohtlikud jäätmed või reostunud pinnas kaevetöödel. Jääkreostuse koristamata jätmine elupiirkondadest ohustab inimeste tervist otsesel kokkupuutel ohtlike ainetega. Ohtlike lenduvate ainete tungimine keldrite kaudu eluruumidesse ja saastunud toidu ning joogivee tarbimine on ka oluline negatiivne risk inimese tervisele.

Pinnas või põhjavesi on reostunud, kui vähemalt ühe ohtliku aine sisaldus ületab Keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määruses nr 12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid” kehtestatud piirarvu. Ohtlike ainetena käsitletakse Keskkonnaministri 21. augusti 2001. a määruses nr 44 „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2” loetletud ohtlikke aineid.

Jääkreostuskoldeid eristatakse käesoleval ajal tekkivast reostusest. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1993. a (NL vägede lahkumine 1992 a ja erastamise algus 1993. a) tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus. Jääkreostuse ja kaasaegse reostuse eristamiseks on vajalikud perioodilised keskkonnaseisundi uuringud ja ettevõtete keskkonnamõju hindamised.

Jääkreostuse likvideerimise kohustus ja vastutus selle eest lasub enamasti maaomanikul, kui ei ole maaostu-müügi lepingus teisiti sätestatud. Seepärast peab enne maa ostmist kindlasti huvi tundma varem toimunu vastu ning reostuskahtluse korral tellima uuringu. Heausksele ostjale võib reostunud või hüljatud ohtlikke jäätmeid sisaldava maatüki omandamine tuua kaasa suuri lisakulutusi.

Jääkreostusalad (otsing Keskkonnateabe Keskuse kodulehelt) (vali rippmenüüst tüüp "Jääkreostusobjekt")

 

Tellitud uuringud

Keskkonnaministeerium on 2009. aasta seisuga tellinud viis olulist projekti, mis annavad ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning teevad ettepanekud vajalike meetmete kohaldamiseks.

1. Ohtlike jääkreostuskollete järelevalve ja kontroll (leping nr: 2-15-16/431), AS Maves
2. Ohtlike jääkreostuskollete järelevalve ja kontroll (leping nr: 2-15-16/626), AS Maves
3. Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud (leping nr: K-11-1-2003/1658), AS Maves

4. Tehnilise abi projekt jääkreostusobjektide likvideerimiseks endistel militaar- ja industriaalaladel, Sweco International AB, 2005-2007.

5. Jääkreostuse likvideerimise projekti insenerteenus, Sweco Projekt AS, 2008-2009.

Jääkreostuskollete objekti omanikel ja omavalitsustel, keda nimetatud töö otseselt puudutab, on võimalik töödega tutvuda Keskkonnaministeeriumi veeosakonnas ja keskkonnaameti regioonides. Kahe esimese aruande kokkuvõtete ja kolmanda aruande terviktekstiga saab tutvuda ka AS Maves kodulehel projektide alajaotuses.

Praegune olukord

Praegu on Eestis enamasti tõsiseks probleemiks vanad asfaltbetoonitehased, need on senini valdavalt korrastamata. Jääkreostuskollete nimekirjas on neid üle 30. Peamiseks ohuallikaks on seni lagunevates mahutites olevad tuhanded tonnid õlijäätmeid, mille laialivoolamine reostaks ümbruskonna põhjavee ja pinnaveekogud. Senini on korrastamata mahutipargid mitmetes katlamajades (näiteks Paldiski) ja kütusehoidlates (näiteks Võru naftaterminal, Tapa Veduri- ja Vagunidepoo). Nii kiiresti kui võimalik tuleb likvideerida kasutuseta õlisaaduste jäägid mahutiparkidest ja asfaltbetoonitehastest. Kuna need mahutipargid on täielikult amortiseerunud ja enamasti järelevalveta viib selle tööga venitamine ohtlike ainete hajutamisele keskkonda.

Pildil on endine Umbsaare asfaltbetoonitehas. Objektil on tegemist vana mahutipargiga, mis sisaldab põlevkiviõli jääke. Mahutite purunemisel on oht, et reostus kandub edasi läheduses asuvasse pinnaveekogusse või pinnasesse.

Pildil on endise asfaltbetoonitehase territooriumi teenindamiseks mõeldud raudteelõik, mille alune maa-ala on reostunud naftasaadustega.

 

Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega mitmetel ruutkilomeetritel. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega, kohati on reostus levinud ka Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed. 2009. aasta 15. juunil tehti SA KIK poolt rahastamisotsus Kiviõli põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete keskkonnanõutele mittevastava prügila sulgemiseks ning eelotsus Kohtla-Järve põlevkivitööstuse poolkoksi prügila sulgemiseks. Prügilate sulgemise eeldatav maksumus on ligikaudu 850 miljonit krooni. Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksi ladestud peavad olema likvideeritud 2013. aastaks. Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksi prügilate sulgemise kohta on võimalik täiendavat informatsiooni küsida Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialistilt Raimo Jaaksoolt.

Ida-Virumaal asuvad Balti Elektrijaama ja Eesti Soojusenergia tuhaväljakute negatiivne mõju avaldub peamiselt pinna-ja põhjaveele. 2003. aasta alguses hakati tegelema Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 sulgemisega. Sulgemise projekti eelarve oli suurusjärgus 111 miljonit krooni, millest ligikaudu 93 miljonit krooni tuli Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Tuhavälja sulgemise projekt lõpetati ametlikult 2008. aasta lõpus. 2009 aastal on võetud plaani alustada Balti Elektrijaama ja Eesti Soojusenergia tuhaväljakute renoveerimisega. Tuhaväljade korrastamiseks planeeritakse taotleda kaasfinantseerimist Ühtekuuluvusfondist.

Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad on reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene. Tulevikus on oluline jätkata suurematel reostuskolletel perioodilist seiret.

Kukruse ja Sompa aheraineladestutes toimuvad aktiivsed termilised protsessid. Põlevkivikaevanduste piirkonnas põlevate aheraineladestuste reostava mõju väljatoomine põhjavee üldisest reostuse foonist on raske, mistõttu tuleb tulevikus nimetatud objektide mõju uurimiseks tellida uuring ning vajadusel jätkata objektide seirega.

Põhjavees edasi kandudes võib reostus liikuda üksiktarbijate või asulate ja linnade veehaareteni. Kui veehaarded on rajatud maapinna lähedastesse põhjaveekihtidesse, on risk nende reostumiseks suurem. Maapinnalähedase põhjavee reostumisel on veehaarded rajatud reostuskoldest kaugemale või sügavamatesse veekihtidesse (Kärdla, Paide, Rakvere, Tapa). Risk Põhja- ja Lääne-Eesti suhteliselt õhukese pinnakattega lubjakivi avamusel asulate veehaarete reostuseks on suurem kui Lõuna-Eesti paksema ja vett suhteliselt vähem juhtiva liivakivi avamusel.

Jääkreostuskollete andmebaasis on andmeid üle 300 reostunud objekti kohta (Jääkreostuskollete nimekiri). Jääkreostuskolded on jaotatud oma suuruse ja nende poolt keskkonnale avaldatava mõju järgi tinglikult kolme kategooriasse. Esimese kategooria jääkreostuskolleteks on ulatusliku põhjaveereostusega alad, mis ohustavad joogiveehaardeid. Teise kategooria moodustavad vedelate ohtlike jäätmetega asfaltbetoonitehased ja pigibaasid, mitmed endised riiklikud naftabaasid, katlamajad ja muud põhjaveereostust põhjustanud jääkreostuskolded. Kolmanda kategooria moodustavad maakondliku tähtsusega jääkreostuskolded. Põhjalikult on andmebaasis käsitletud kahe esimese, nn riikliku kategooria jääkreostuskoldeid, kokku 75 objektil. Kõigi 75 riikliku kategooria jääkreostuskolde kohta on olemas asukoha joonised ja need on kujutatud koordineeritult Eesti kaardil   (Ülevaatekaart) ja keskkonnaregistris.

2004. aasta aruandes järjestati riikliku kategooria 75 jääkreostuskollet nende ohtlikkuse alusel pingeritta – ohtlikumad on nimekirja eesotsas. Hinnates jääkreostuskollete poolt põhjustatavaid riske – ohtlike ainete hulka, mõju ulatust ja vähendamiseks rakendatud meetmeid – on paljud suuremad põhjaveereostusega alad minetanud oma aktuaalsuse ja langenud nimekirjas taha poole, mis tähendab, et aktiivsemalt peab tegelema nimekirjas ettepoole tõusnud jääkreostuskolletega. 2009. aasta seisuga on riikliku kategooria 75 jääkreostuskoldest likvideeritud ligikaudu 20 jääkreostusobjekti, suuremahulisi likvideerimistöid on tehtud lisaks ligikaudu 30 objektil.

Tegevused ja meetmed

Eesti keskkonnastrateegias aastani 2010 on üheks keskkonnaprobleemiks nimetatud tööstus, põllumajandus ja militaarobjektide jääkreostus. Nimetatud on jääkreostuskollete likvideerimise eesmärgid ja ülesanded ning jääkreostusobjektid, mille likvideerimist toetatakse riigieelarvest. Keskkonnategevuskavas aastateks 2007-2013 on loetletud keskkonnaalased tegevused jääkreostuse likvideerimise vallas ja iga-aastaste ülevaadete põhjal jälgitakse jääkreostuskollete probleemi lahendamiseks püstitatud ülesannete täitmist.

Jääkreostuskollete lokaliseerimisel, likvideerimisel ja taaskasutusele võtmisel kehtivad kindlad reeglid. Jääkreostusobjekti likvideerimisel on esimeseks nõudeks jääkreostuskollete inventariseerimine ja hüljatud ohtlike jäätmete kiire koristamine. Seejärel tuleb likvideerida või viia keskkonnanõuetega vastavusse rajatised (mahutipargid, torustikud, kemikaalide laod). Eelisjärjekorras tuleb rakendada meetmed, mis tagavad puhta joogivee kättesaadavuse piirkonnas elavatele inimestele. Eelnimetatud tööde lõpuleviimisele järgneb pinnase- ja põhjavee reostuse ulatuse kaardistamine, puhastustööde vajalikkuse hinnang ja puhastustööd. Pinnase puhastamise lihtsaim meetod on reostunud pinnase äravedu ja käitlemine selleks spetsialiseerunud ettevõttes. Lisaks pinnase äraveole on kasutatud reostunud pinnase parendamiseks kohapealset kompostimist või pinnase läbipesu. Reostunud põhjavee puhastamine joogivee nõuetele vastavaks pole võimalik. Puhastustööd on piirdunud vaba õlifaasi eraldamisega põhjavee pinnalt. Kui põhjavesi on maapinna lähedal, saab reostunud vee koguda dreenide või kraavidega õlipüüdjasse. Sageli levinud meetodiks on ka reostunud ala lokaliseerimine – veekindel katmine või piiramine dreenidega.

Reostunud alade ohutustamisel peab lähtuma territooriumi edasisest kasutamisest ja reaalsetest keskkonnariskidest. Soovitatav on reostunud alade kasutamist tööstustsoonina igati toetada. Reeglina püütakse reostunud alade kasutuselevõttu elutsoonina vältida. Samas tuleb reostunud alade kasutamisel tagada inimeste ohutus ja välistada reostusest tulenev tervistkahjustav mõju.

Jääkreostuse alased aruanded on kättesaadavad Keskkonnaameti regioonidest ja see peaks olema arendajatele kasutatav ka kohalikus omavalitsuses. Planeeringute koostamisel tuleb arvestada jääkreostusest tulenevate ohtudega. Omavalitsuste initsiatiivil tuleb tagada inimestele, kes elavad ohtlike ainetega reostunud põhjaveega aladel terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele vastav puhas joogivesi.
Jääkreostuskollete likvideerimist finantseeritakse maaomanike, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahenditest. Kaasfinantseerimist on võimalik taotleda Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Ühtekuuluvusfondist. Varem on jääkreostuse likvideerimisega seotud projekte kaasfinantseeritud ka Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) vahenditest.. Keskkonnaministeeriumi töö tulemusena kinnitati 2009. aasta juuli kuus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ meetme „Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel“ investeeringute kava aastateks 2009–2013. Investeeringute kava raames on planeeritud aastatel 2009-2013 likvideerida 10 riikliku tähtsusega jääkreostusobjekti: Kose-Risti asfaltbetoonitehas; Kose katlamaja; Tallinn-Väike veduridepoo; Tapa veduridepoo; Miinisadam; Süsta tn sadam; Tapa vagunidepoo; Ahtme 86 asfaltbetoonitehas; Narva asfaltbetoonitehas ja ER Kopli kaubajaam. Jääkreostusobjektide likvideerimist finantseeritakse Ühtekuuluvusfondi vahenditest ligikaudu 212 miljoni krooniga. 2010-2012 aastal on planeeritud Ühtekuuluvusfondi vahenditega likvideerida lisaks eelnevalt mainitud objektidele veel kuni 5 jääkreostuskollet investeeringumahuga kuni 88 miljonit krooni.

Lisaks Ühtekuuluvusfondi vahenditele toimub jääkreostusobjektide likvideerimine pidevalt Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) keskkonnaprogrammist. Keskkonnaprogrammi jääkreostuse alamprogrammist rahastatakse jääkreostusobjektide likvideerimist, mis kuuluvad keskkonnaregistrist registreeritud jääkreostusobjektide nimekirja TOP-75 või on kirjas alamvesikonna veemajanduskavades. Keskkonnaprogrammist rahastatakse jääkreostusobjektide likvideerimist summas ligikaudu 10 miljonit krooni aastas. Perioodil 2007-2009 on SA KIK keskkonnaprogrammi kaasfinantseerimisel likvideeritud objekte üle kogu Eesti. Investeeringumahukamad likvideeritud või osaliselt likvideeritud jääkreostusobjektid asuvad peamiselt Harjumaal (n: Tallinna naftabaaside jääkreostus Maardus; Tehnika-Veerenni ühendustee jääkreostus Tallinnas jne) ja Ida-Virumaal (n: Narva linna olmejäätmete prügila õlijääkreostuse likvideerimine; Erra, Olgina ja Sinimäe katlamajade jääkreostuse likvideerimine; Kohtla valla katlamaja ja pestitsiidilao jääkreostuse likvideerimine; Kohtla-Järve poolkoksi prügila pinna-ja nõrgvee kogumine jms projektid). Rahastatud projektide kohta leiab informatsiooni SA KIK koduleheküljelt.