Esileht » Valdkonnad » Vesi » Jääkreostus

Jääkreostus

Jääkreostus, mis see on?

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase -või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

Paljud jääkreostusobjektid jäävad märkamatuks seni, kuni reostus jõuab kaevudesse, kanalisatsiooni või veekogudesse. Sageli leitakse maetud ohtlikud jäätmed või reostunud pinnas kaevetöödel. Jääkreostuse koristamata jätmine elupiirkondadest ohustab inimeste tervist otsesel kokkupuutel ohtlike ainetega. Ohtlike lenduvate ainete tungimine keldrite kaudu eluruumidesse ja saastunud toidu ning joogivee tarbimine on ka oluline negatiivne risk inimese tervisele.

Pinnas või põhjavesi on reostunud, kui vähemalt ühe ohtliku aine sisaldus ületab Keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ või Keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväätused“ kehtestatud piirarvu. Ohtlike ainetena käsitletakse Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määruses nr 32 „Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad” loetletud aineid.

Jääkreostuskoldeid eristatakse käesoleval ajal tekkivast reostusest. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1993. a (NL vägede lahkumine 1992 a ja erastamise algus 1993. a) tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus. Jääkreostuse ja kaasaegse reostuse eristamiseks on vajalikud keskkonnaseisundi uuringud, mis tõendaks, et ala on reostatud NL ajal või Eesti Vabariigi aja alguses endiste maakasutajate poolt ning käesoleval omanikul puudub kohustus „saastaja maksab printsiibist“ lähtuvalt ala puhastada.

Jääkreostusalad (otsing Keskkonnateabe Keskuse kodulehelt) (vali rippmenüüst tüüp "Jääkreostusobjekt")

Tellitud uuringud

Keskkonnaministeerium on 2012. aasta seisuga tellinud seitse olulist projekti, mis annavad ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning teevad ettepanekud vajalike meetmete kohaldamiseks.

1. Ohtlike jääkreostuskollete järelevalve ja kontroll (leping nr: 2-15-16/431), AS Maves
2. Ohtlike jääkreostuskollete järelevalve ja kontroll (leping nr: 2-15-16/626), AS Maves
3. Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud (leping nr: K-11-1-2003/1658), AS Maves

4. Tehnilise abi projekt jääkreostusobjektide likvideerimiseks endistel militaar- ja industriaalaladel, Sweco International AB, 2005-2007.

5. Jääkreostuse likvideerimise projekti insenerteenus, Sweco Projekt AS, 2008-2009.

6. Putse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks, Maves AS, 2008.

7. Kroodi oja ehitusgeoloogiline-ja reostusuuring, Maves AS, 2009.

Jääkreostuskollete objekti omanikel ja omavalitsustel, keda nimetatud töö otseselt puudutab, on võimalik töödega tutvuda Keskkonnaministeeriumi veeosakonnas ja Keskkonnaameti regioonides. Kahe esimese aruande kokkuvõtete ja kolmanda aruande terviktekstiga saab tutvuda ka AS Maves kodulehel projektide alajaotuses. Purtse jõge ja Kroodi oja puudutavad uuringud on kättesaadavad aadressilt http://www.envir.ee/89749

Praegune olukord

Praegu on Eestis enamasti tõsiseks probleemiks vanad asfaltbetoonitehased, need on senini valdavalt korrastamata. Jääkreostuskollete nimekirjas on neid üle 30. Peamiseks ohuallikaks on seni lagunevates mahutites olevad tuhanded tonnid õlijäätmeid, mille purunemise tõttu võib laiali voolav reostus ohustada ümbruskonna põhjavett või pinnaveekogu. Senini on korrastamata mahutipargid mitmetes katlamajades (näiteks Paldiski) ja kütusehoidlates (näiteks Võru naftaterminal). Nii kiiresti kui võimalik tuleb likvideerida kasutuseta õlisaaduste jäägid mahutiparkidest ja asfaltbetoonitehastest. Kuna need mahutipargid on täielikult amortiseerunud ja enamasti järelevalveta viib selle tööga venitamine ohtlike ainete hajutamisele keskkonda.

Pildil on endine Umbsaare asfaltbetoonitehas. Objektil on tegemist vana mahutipargiga, mis sisaldab põlevkiviõli jääke. Mahutite purunemisel on oht, et reostus kandub edasi läheduses asuvasse pinnaveekogusse või pinnasesse. Mahutite likvideerimisega tegeletakse Ühtekuuluvusfondist rahastatava projekti „Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe-ja tööstusaladel“ raames. Ala saab puhastatud saastunud pinnasest ja keskkonnaohtlikest mahutitest hiljemalt aastaks 2014. Täpsem informatsioon tehtavate tööde kohta on kättesaadav Keskkonnateabe Keskuse koduleheküljelt: www.keskkonnainfo.ee.

Pildil on endise asfaltbetoonitehase territooriumi teenindamiseks mõeldud raudteelõik, mille alune maa-ala on reostunud naftasaadustega.

Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega mitmetel ruutkilomeetritel. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega, kohati on reostus levinud ka Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed. 2010. aastal hakati Ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatud projekti raames sulgema Kiviõlis ja Kohtla-Järvel tööstusjäätmete ning poolkoksi prügilaid. Kiviõli poolkoksi prügila sulgemise ehituse töövõtjaks on Skanska EMV ning Kohtla-Järvel Merko Ehitus. Poolkoksi prügilate sulgemistööde maksumuseks on ca 35,3 miljonit eurot ning tööd planeeritakse lõpetada 2013. aastal. Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksi prügilate sulgemise kohta on võimalik täiendavat informatsiooni küsida Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialistilt Raimo Jaaksoolt.

Ida-Virumaal asuvad Balti Elektrijaama ja Eesti Soojusenergia tuhaväljakute negatiivne mõju avaldub peamiselt pinna-ja põhjaveele. 2003. aasta alguses hakati tegelema Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 sulgemisega. Sulgemise projekti eelarve oli suurusjärgus 111 miljonit krooni, millest ligikaudu 93 miljonit krooni tuli Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Tuhavälja sulgemise projekt lõpetati ametlikult 2008. aasta lõpus. 2009 aastal võeti vastu plaan alustada Balti Elektrijaama ja Eesti Soojusenergia tuhaväljakute renoveerimist.

Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad on reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene. Tulevikus on oluline teostada aladel järeluuringuid, et selgitada välja alal asuva saastuse täpne maht ja ulatus ning hinnata saastuse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Täiendavad uuringute tulemused on aluseks edaspidiste meetmete kavandamisele.

Jääkreostusobjektidena võib käsitleda ka endisi aherainemägesid. AS Maves koostas 2011. aastal töö „Suletud, sh peremeheta jäätmehoidlate inventeerimisnimestiku koostamine I etapp“, millest selgus, et esialgse riskihinnangu alusel osutusid A-kategooria ohtlikkusega hoidlateks järgmised objektid: Käva 2 aheraineladestuse puistang nr 1; Maardu põhjakarjääri aheraineladestus; Sompa aheraineladestuse puistangud nr 1, 2, 3 ja 4; Kukruse aheraineladestuse puistang nr 1; Edise aheraineladestuse puistangud nr 1 ja 2 ning Rutiku aheraineladestuse puistang nr 1. Täpne informatsiooni uuringute tulemuse kohta on kättesaadav http://www.envir.ee/1001.

Põhjavees edasi kandudes võib reostus liikuda üksiktarbijate või asulate ja linnade veehaareteni. Kui veehaarded on rajatud maapinna lähedastesse põhjaveekihtidesse, on risk nende reostumiseks suurem. Maapinnalähedase põhjavee reostumisel on veehaarded rajatud reostuskoldest kaugemale või sügavamatesse veekihtidesse (Kärdla, Paide, Rakvere, Tapa). Risk Põhja- ja Lääne-Eesti suhteliselt õhukese pinnakattega lubjakivi avamusel asulate veehaarete reostuseks on suurem kui Lõuna-Eesti paksema ja vett suhteliselt vähem juhtiva liivakivi avamusel.

Jääkreostuskollete andmebaasis on andmeid üle 300 reostunud objekti kohta (Jääkreostuskollete nimekiri). Jääkreostuskolded on jaotatud oma suuruse ja nende poolt keskkonnale avaldatava mõju järgi tinglikult kolme kategooriasse. Esimese kategooria jääkreostuskolleteks on ulatusliku põhjaveereostusega alad, mis ohustavad joogiveehaardeid. Teise kategooria moodustavad vedelate ohtlike jäätmetega asfaltbetoonitehased ja pigibaasid, mitmed endised riiklikud naftabaasid, katlamajad ja muud põhjaveereostust põhjustanud jääkreostuskolded. Kolmanda kategooria moodustavad maakondliku tähtsusega jääkreostuskolded. Põhjalikult on andmebaasis käsitletud kahe esimese, nn riikliku kategooria jääkreostuskoldeid, kokku 75 objektil. Kõigi 75 riikliku kategooria jääkreostuskolde kohta on olemas asukoha joonised ja need on kujutatud koordineeritult Eesti kaardil (Ülevaatekaart) ja keskkonnaregistris.

2004. aasta aruandes järjestati riikliku kategooria 75 jääkreostuskollet nende ohtlikkuse alusel pingeritta – ohtlikumad on nimekirja eesotsas. Hinnates jääkreostuskollete poolt põhjustatavaid riske – ohtlike ainete hulka, mõju ulatust ja vähendamiseks rakendatud meetmeid – on paljud suuremad põhjaveereostusega alad minetanud oma aktuaalsuse ja langenud nimekirjas taha poole, mis tähendab, et aktiivsemalt peab tegelema nimekirjas ettepoole tõusnud jääkreostuskolletega. 2012. aasta seisuga on riikliku kategooria 75 jääkreostuskoldest likvideeritud ligikaudu 30 jääkreostusobjekti, suuremahulisi likvideerimistöid on tehtud lisaks ligikaudu 30 objektil.

Tegevused ja meetmed

Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 on üheks keskkonnaprobleemiks nimetatud tööstus, põllumajandus ja militaarobjektide jääkreostus. Nimetatud on jääkreostuskollete likvideerimise eesmärgid ja ülesanded ning jääkreostusobjektid, mille likvideerimist toetatakse riigieelarvest. Keskkonnategevuskavas aastateks 2007-2013 on loetletud keskkonnaalased tegevused jääkreostuse likvideerimise vallas ja iga-aastaste ülevaadete põhjal jälgitakse jääkreostuskollete probleemi lahendamiseks püstitatud ülesannete täitmist.

Jääkreostuskollete lokaliseerimisel, likvideerimisel ja taaskasutusele võtmisel kehtivad kindlad reeglid. Jääkreostusobjekti likvideerimisel on esimeseks nõudeks jääkreostuskollete inventariseerimine ja hüljatud ohtlike jäätmete kiire koristamine. Seejärel tuleb likvideerida või viia keskkonnanõuetega vastavusse rajatised (mahutipargid, torustikud, kemikaalide laod). Eelisjärjekorras tuleb rakendada meetmed, mis tagavad puhta joogivee kättesaadavuse piirkonnas elavatele inimestele. Eelnimetatud tööde lõpuleviimisele järgneb pinnase- ja põhjavee reostuse ulatuse kaardistamine, puhastustööde vajalikkuse hinnang ja puhastustööd. Pinnase puhastamise lihtsaim meetod on reostunud pinnase äravedu ja käitlemine selleks spetsialiseerunud ettevõttes. Lisaks pinnase äraveole on kasutatud reostunud pinnase parendamiseks kohapealset kompostimist või pinnase läbipesu. Reostunud põhjavee puhastamine joogivee nõuetele vastavaks pole võimalik. Puhastustööd on piirdunud vaba õlifaasi eraldamisega põhjavee pinnalt. Kui põhjavesi on maapinna lähedal, saab reostunud vee koguda dreenide või kraavidega õlipüüdjasse. Sageli levinud meetodiks on ka reostunud ala lokaliseerimine – veekindel katmine või piiramine dreenidega.

Reostunud alade ohutustamisel peab lähtuma territooriumi edasisest kasutamisest ja reaalsetest keskkonnariskidest. Soovitatav on reostunud alade kasutamist tööstustsoonina igati toetada. Reeglina püütakse reostunud alade kasutuselevõttu elutsoonina vältida. Samas tuleb reostunud alade kasutamisel tagada inimeste ohutus ja välistada reostusest tulenev tervistkahjustav mõju.

Jääkreostuse alased aruanded on kättesaadavad Keskkonnaameti regioonidest ja see peaks olema arendajatele kasutatav ka kohalikus omavalitsuses. Planeeringute koostamisel tuleb arvestada jääkreostusest tulenevate ohtudega. Omavalitsuste initsiatiivil tuleb tagada inimestele, kes elavad ohtlike ainetega reostunud põhjaveega aladel terviseohutuse- ja kvaliteedinõuetele vastav puhas joogivesi.
Jääkreostuskollete likvideerimist finantseeritakse maaomanike, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahenditest. Kaasfinantseerimist on võimalik taotleda Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Ühtekuuluvusfondist. Varem on jääkreostuse likvideerimisega seotud projekte kaasfinantseeritud ka Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) vahenditest. Keskkonnaministeeriumi töö tulemusena kinnitati 2009. aasta juuli kuus Vabariigi Valitsuse korraldusega „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ meetme „Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel“ investeeringute kava aastateks 2009–2013. Investeeringute kava raames on planeeritud aastatel 2009-2013 likvideerida 14 riikliku tähtsusega jääkreostusobjekti: Kose-Risti asfaltbetoonitehas; Kose katlamaja; Tallinn-Väike veduridepoo; Tapa veduridepoo; Miinisadam; Süsta tn sadam; Tapa vagunidepoo; Ahtme 86 asfaltbetoonitehas; Narva asfaltbetoonitehas; ER Kopli kaubajaam; Umbsaare asfaltbetoonitehas; Holstre-Nõmme asfaltbetoonitehas; Viruvere asfaltbetoonitehas; Põltsamaa asfaltbetoonitehas. Jääkreostusobjektide likvideerimist finantseeritakse Ühtekuuluvusfondi vahenditest ligikaudu 19,2 miljoni euroga. Perioodil 2010-2012 on Ühtekuuluvusfondi vahenditega likvideeritud 5 jääkreostusobjekti ning ülejäänud objektid peavad saama puhastatud hiljemalt aastaks 2014. Täpne informatsioon käimasoleva projekti kohta on kättesaadav Keskkonnateabe Keskuse (projekti rakendaja ja toetuse saaja) koduleheküljel www. Keskkonnainfo.ee

Lisaks Ühtekuuluvusfondi vahenditele toimub jääkreostusobjektide likvideerimine pidevalt Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) keskkonnaprogrammist. Keskkonnaprogrammi jääkreostuse alamprogrammist rahastatakse jääkreostusobjektide likvideerimist, mis kuuluvad keskkonnaregistrist registreeritud jääkreostusobjektide nimekirja TOP-75 või on tõendatud muud moodi, et tegemist on jääkreostusega. Keskkonnaprogrammist rahastatakse jääkreostusobjektide likvideerimist summas ligikaudu 0,5-1 miljonit eurot aastas. Perioodil 2007-2012 on SA KIK keskkonnaprogrammi kaasfinantseerimisel likvideeritud objekte üle kogu Eesti. Investeeringumahukamad likvideeritud või osaliselt likvideeritud jääkreostusobjektid asuvad peamiselt Harjumaal (n: Tallinna naftabaaside jääkreostus Maardus; Tehnika-Veerenni ühendustee jääkreostus Tallinnas jne) ja Ida-Virumaal (n: Narva linna olmejäätmete prügila õlijääkreostuse likvideerimine; Erra, Olgina ja Sinimäe katlamajade jääkreostuse likvideerimine; Kohtla valla katlamaja ja pestitsiidilao jääkreostuse likvideerimine; Kohtla-Järve poolkoksi prügila pinna-ja nõrgvee kogumine jms projektid). Rahastatud projektide kohta leiab informatsiooni SA KIK koduleheküljelt.