Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimees, keskkonnaminister
2009. aasta möödus SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele Euroopa Liidu uue toetusperioodi käivitumise tähe all. Kuni 2013. aastani on EL eraldanud Eesti elukeskkonna arendamiseks üle 12 miljardi krooni. See raha on ette nähtud Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toetustena ning selle rakendamist koordineerib KIK. See tähendab, et KIK on aina enam häälestumas peamiselt eurorahaga tegelevaks rakendusüksuseks, kes majandab kogu keskkonnavaldkonna eurovahenditega katmist. Seda alates taotlusvoorude väljakuulutamisest ja taotluste hindamisest kuni väljamaksete ja projektide üle järelevalve tegemiseni.
2009. aasta oli ka see aasta, kus Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja KIKi arvestatava panusega valmis enamus käesoleva struktuuritoetuste perioodi meetmemäärusi ja investeeringute kavasid. Need õigusaktid on olnud aluseks miljarditesse ulatuvate investeeringute tegemiseks, et pakkuda Eestimaa elanikele puhtamat elukeskkonda. Suur osa mahukatest keskkonnavaldkonna projektidest käivituski 2009. aastal ning jõutud on esimeste arvestatavate väljamakseteni. Eurotoetuste väljamaksete põhikoormus langeb tänavusele ja järgnevatele aastatele, seda just tänu sadadesse miljonitesse kroonidesse küündivatele vee- ja jäätmeprojektidele. Samal ajal kestab veel osa eelmisel struktuuriperioodil alanud töid.
Nii et KIKi tööpõld on tänu Eestisse jõudvale eurorahale laienenud ja laieneb veelgi, sest lisaks struktuurifondide toetuste suurele mahule suurenes ka KIKi hallatav laenude maht. Selleks, et EL vahenditest rahastatavate projektide käivitamist hoogustada, suunas Vabariigi Valitsus osa Euroopa Investeerimispangalt võetud laenurahast KIKile, kes omakorda vahendab seda näiteks omavalitsustele projektide omafinantseeringu katmiseks.
Tänavu lisandub KIKi vastutada veel üks oluline valdkond. Nimelt on valitsus otsustanud, et Eestil tuleb kasutada võimalust müüa riigi kasvhoonegaaside lubatud heitkoguste ülejääki. Tegu on Kyoto kliimaprotokolli järgi eraldatud heitkoguste ühikutega, mida riik tänu majanduse ümberkujundamisele enam nii palju ei vaja. Selleks, et süsteem käivituks ja tooks meile kõigile kasu roheliste investeeringute näol, tuleb teha palju tööd just rahvusvahelisel tasandil. Minu hinnangul on õige, kui sellega tegeleb KIK, kellel on vajalik kompetents. Alates sellest, et leiab potentsiaalsed ostjad ja peab nendega läbirääkimisi kuni selleni, et korraldab müügituluga roheliste projektide rahastamist. Kui kõik sujub väga hästi, teenime juba tänavu Kyoto kauplemissüsteemis heitkoguste ühikutega sadu miljoneid kroone, ehk isegi miljardi, millega saame renoveerida soojatrasse, rajada soojuse- ja elektri koostootmisjaamu jne.
Kuigi KIKi rahakoti paksuse üle oleks praegu patt nuriseda, on siiski üks valdkond, kus viimaste aastate majandusseis end tugevalt tunda annab. See on keskkonnaprogramm, kuhu raha laekub kohalikest keskkonnatasudest. 2009. aastal muutus selle programmi eelarve tunduvalt õhemaks, sest keskkonnatasude seaduse muudatus arvas sealt välja elektriaktsiisist kogunevad miljonid. Seega vähenes keskkonnaprogrammist rahastatavate projektide hulk ja tavapärase kolme taotlusvooru asemel korraldasime mullu ainult kaks. Loodan siiski, et kõik keskkonnale hädavajalikud tööd said ja saavad tehtud.
2010. aasta on Eestis kuulutatud looduskaitse aastaks – täitub sada aastat esimese kaitseala moodustamisest. Võrreldes teiste samasse kliimavööndisse jäävate riikidega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus märkimisväärselt suur. Oleme oma elurikkust hästi hoidnud ja KIKil on selles tänuväärselt suur roll. (Artikkel kirjutatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse aastaraamatusse.) |
