Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2010
Muudatused on ajendatud eeskätt Euroopa Liidu veepoliitikast, mille põhinõuete ülevõtmisele seaduseelnõu keskendub. Eelnõuga täpsustatakse veekaitse põhimõtteid oluliste veeprobleemide lahendamiseks ning vee hea seisundi saavutamiseks. „Senisest täpsemalt sätestatakse pinna- ja põhjavee ning mitmesuguste kaitset vajavate alade keskkonnaeesmärgid ning kord, kuidas veemajanduskavade alusel neid eesmärke saavutada,“ ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner. Kõige olulisema muudatusena viiakse veeseadusse sisse nn rangeima keskkonnanõude kohaldamise põhimõte, mis nõuab mitme erineva keskkonnanõude- või kohustuse samaaegsel kehtimisel alati neist kõige rangema kohaldamist või saavutamist. „Sellega kaasneb ka kohustus seadusandjale, kes peab pidevalt jälgima õigusaktide nõuete täitmist ning eesmärkide mittesaavutamise ohu korral neid karmistama ning ajakohastama,“ märkis Reisner. Veemajanduse paremaks korraldamiseks hakatakse seaduseelnõu kohaselt edaspidi koostama vesikonnapõhiseid tegevusprogramme veemajanduse olukorra parandamiseks ning moodustakse komisjon, mis regulaarsete veemajandussektori analüüside ja ülevaadete põhjal hakkab veemajandusalast tegevust korraldama. Põhjavee kaitse osas täiendatakse olemasolevat seadust põhjavee seisundi hindamise kriteeriumite kehtestamisega, et õigeaegselt reageerida põhjavee kvaliteedi halvenemisele või põhjavee koguse vähenemisele ning võtta kasutusele asjakohased meetmed põhjavee seisundi parandamiseks. Seadusega muudetakse ka puurkaevude rajamise korda. Muudatuse jõustumisel lüheneb puurkaevu rajamisega seotud tegevuste aeg 6 kuult 3 kuule ja erapuurkaevude rajamiseks piisab seni nõutud ehitusloa asemel (mis maksab 3000-5000 krooni) kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust. Lisaks reguleeritakse seadusega soojuspuurkaevude ja -aukude rajamine. Uute valdkondadena leiavad edaspidi veeseaduses käsitlemist üleujutused ning keskkonna kvaliteedi standardid. „Üleujutustest tuleneva ohu vältimiseks ja leevendamiseks hakatakse regulaarselt läbi viima üleujutusohu hinnanguid, koostama üleujutusohu ja -riski kaarte ning üleujutusriski maandamise kavu,“ selgitas Reisner. „Keskkonna kvaliteedi standardite määratlemise ja kehtestamise eesmärk on aga võimaldada Eestis EL teiste liikmesriikidega samaväärsel tasemel keskkonnaseisundi hindamist, nähes ette konkreetsed normid erinevatele ohtlikele ainetele pinnavees,“ täpsustas ta. Veekasutajatele, kes kasutavad vett vee erikasutusloa alusel toob seadusemuudatus kaasa uuendused erikasutusloa taotlemisel. Kemikaaliseaduse muutmine seisneb selles sätestatud volitusnormi veeseadusesse üleviimises, mis on vajalik ohtlike ainetega seotud regulatsiooni terviklikkuse tagamiseks.
Lisainfo: |
