Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Möödunud aasta märtsis kirjutatud loos tõstatasin tõepoolest hülgeküttimise teema. Seejuures aga rõhutasin, et kui üldse rääkida hülgeküttimisest, siis saab see kõne alla tulla vaid hallhülge puhul. Kuid ka hallhüljes on Eestis täna kaitsealune loom, mis tähendab, et otsuse tema küttimiseks saab teha vaid koostöös erialaspetsialistidega.
Nüüdseks on hülgeuurijad ettevaatlikult teada andnud, et hallhülge asurkond võimaldaks väikesemahulist küttimist küll. Kuid ka väga väikesemahulise küttimise lubamiseks tuleb muuta hallhülge kaitsekategooriat. Praegu kuulub ta koos viigerhülgega 2. kaitsekategooriasse, mis täielikult välistab küttimisvõimaluse. Seega tuleb hallhüljes tuua 3. kaitsekategooriasse. Lisaks on vaja muuta looduskaitseseadust ja jahiseadust.
Kõik see kokku on väga tõsine ettevõtmine, kus tuleb saavutada paljude osapoolte heakskiit. Mõistagi on vajalik välja töötada jahi korralduslik pool (nt kes, kus ja kuidas kütib). Ei saa unustada ka emotsionaalset poolt – tegu on ikkagi kavatsusega hakata kellegi vastu püssi tõstma.
Nii et ka praegu ei saa ma veel saarerahvale välja anda lubadust, kas, millal ja kui suures mahus saab hakata hallhülgeid küttima. Teema on aga jätkuvalt päevakorral, tegeleme sellega. Rootsi ja Soome on juba lubanud hallhüljest küttida – tegu on Läänemere ühise asurkonnaga. (Artikkel kirjutatud vastuseks ajalehe Meie Maa päringule, ilmus 1.03.2010.) |
