Esileht » Keskkonnahoidlikud riigihanked

Tõendamine ja kontroll

Täitmaks riigihanke korraldamise üldpõhimõtete (nt objektiivsus, läbipaistvus, võrdne kohtlemine jt) nõudeid, peaksid pakkujatelt nõutud dokumendid olema standarditele vastavad. Eelistada tuleks seda, et neid tõendaks objektiivne kolmas osapool.

Dokumentide võimalikud variandid on alljärgnevad

Dokumendid pakkuja keskkonnaalase tehnilise kirjelduse puhul:

- ettevõttesiseste protseduuride kirjeldus,
- keskkonnaalane sertifitseerimine vastavuses standardiga ISO 14001, EMAS määrusega või muu asjakohase keskkonnajuhtimissüsteemiga koos kolmanda poole tõendusega,
- muu pakkuja dokumentatsioon, mis võib tõendada tehnilist võimekust.

Toote või teenuse tehnilise kirjelduse/tellimuse kriteeriumide dokumendid:

- ökomärgis (ISO I tüüpi keskkonnamärgis, ISO 14024),
- sertifitseeritud keskkonnateatised (ISO III tüüpi keskkonnamärgis, ISO 14025),
- kinnitus kolmanda osapoole akrediteeritud laborilt,
- kinnitus ettevõttesiseselt, võimaluse korral akrediteeritud laborilt,
- isedeklareeritavad keskkonnamärgised (ISO II tüüpi keskkonnamärgis, ISO 14021),
- ettevõttesisesed sertifikaadid, tingimusel, et need on allkirjastanud vastutav töötaja, ja et need kehtivad konkreetsele hankele ning on seostatavad konkreetse tootega,
- pakkuja kinnituste vormid.

Kõiki vastavaks tunnistatud dokumente tuleb käsitleda võrdselt, aga igat liiki dokumentatsiooni ei pea määratlema kui aktsepteeritavat. Üldiselt tuleb proovida vältida pakkuja enda kinnitusi, sest kogemused näitavad, et neid ei saa alati usaldada.

Omadeklaratsioonid (self-declarations) on aga teistsugused:

- On näiteid selle kohta, et tööstusharu on välja töötanud pakkuja kinnituste vormid (näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogias). Kui sellised süsteemid on läbipaistvad ja seotud tööstusharu kokkulepete või eetikakoodeksitega, on põhjust eeldada, et omadeklaratsiooni sisu on üsna hea kvaliteediga.
- Euroopa Liidu kohustuslik energiamärgistus on omadeklaratsioon, aga seda kontrollitakse pisteliselt.
- Ettevõttesisene, võimaluse korral akrediteeritud labori kinnitus on usaldusväärsem kui ainuüksi omadeklaratsioon, sest dokumentatsiooni saab kontrollida.

Raamatupidamisandmeid, ametivõimude kontrolli tootmise üle või muid rohkem või vähem ametlikke süsteeme peetakse keskkonnanõuete dokumenteerimisel vähem asjakohasteks. Spetsiifiliste tooterühmade puhul võib siiski esineda süsteeme, mis võivad rahuldada nõudeid dokumentatsioonile.

Ökomärgise kriteeriumeid võib küll hankedokumentide koostamisel kasutada, kuid lubatud ei ole ettevõtetele seada nõuet, et toode vastaks (täielikult) ökomärgise nõuetele ja sellel peab olema ökomärgis. Tasub meeles pidada, et ökomärgise taotlemine on ettevõtjale vabatahtlik ning see, kui tootel ökomärgist ei ole, ei tähenda veel, et toode ei võiks ökomärgise kriteeriumidele vastata. Alati tuleb arvesse võtta ka muid sobivaid tõendeid, nagu näiteks tunnustatud asutuse katsearuanne või toote tehniline toimik. Viidates konkreetse ökomärgise kindlale nõudele, peab lisama märke, et tõendusmaterjalina sobib ökomärgise kasutamislitsents või samaväärne tõendusdokument.

Mõned standardid sisaldavad tingimusi, mis hõlmavad toodete või teenuste keskkonnanäitajaid. Kui riigihankes neid näitajaid kasutatakse, peavad ettevõtted  tõendama, et nad vastavad standardite nõuetele, või kui nad ei järgi samu meetodeid, tõestama, et nad vastavad standarditega määratud tulemuslikkuse tasemele. Kui nad seda ei tõenda, tuleb nad välja jätta.

Standardeid võib kasutada juhendmaterjalina keskkonnanõuete lisamiseks hankedokumentidesse ja ka tõendusmaterjalina, kui ettevõtte on vastavalt standardile ennast sertifitseerinud. Näiteks Eestis on levinud ISO 14001keskkonnajuhrimisssüsteemi standard, mis näitab, et ettevõte tegeleb süstemaatiliselt oma keskkonnaprobleemidega.