Esileht » Valdkonnad » Vesi » Jõed, järved ja rannikuvesi

Mida tuleb arvestada veesõidukiga sõitmisel

Veesõidukiga sõitmine on reguleeritud erinevate õigusaktidega ning enne veesõidukiga sõitma asumist tuleb eelnevalt täpsustada, kas konkreetses veekogus on veesõidukiga sõitmine lubatud või on see piiratud või sootuks keelatud.

Esmalt tuleb välja selgitada, kas veekogu, kus veesõidukiga sõita tahetakse, on avalikult kasutatav veekogu. Avalikult kasutatavad veekogud on sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad, Võrtsjärv, Mullutu laht, Suurlaht, Emajõgi, Narva jõgi, Nasva jõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani ja Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. Teatud juhtudel võib eraõigusliku isiku omandis oleva veekogu määrata avalikult kasutatavaks, selliste avalikult kasutatavate veekogude nimekiri on leitav siit. Kui veekogu ei ole avalikult kasutatav, tohib sellel liigelda ainult veekogu omaniku loal.

Veeseadus annab maavanemale õiguse oma korraldusega keelata avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine või kehtestada liikluskiiruse piirang, kui liiklemine või veesõiduki suur kiirus:
1)  ohustab veeliiklust;
2)  kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid;
3)  kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda;
4)  häirib teisi veekogu kasutajaid.

Maavanema korraldused tehakse avalikult teatavaks ning need jõustuvad järgmisel päeval pärast väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamist.

Samuti on äärmiselt oluline enne veesõidukiga sõitma hakkamist välja selgitada, kas veekogu, kus sõita tahetakse, jääb mõne kaitseala piiresse. Juhul, kui veekogu jääb kaitsealasse, tuleb arvestada kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatud nõuetega, mis võib keelata veesõidukite liikumise või seda piirata.

Lisaks eelnevale territoriaalvetes ja laevatatavates siseveekogudes (mis on loetletud meresõiduohutuse seaduses) tuleb veesõidukite kasutamisel juhinduda meresõiduohutuse seadusest ja selle alusel välja antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest “Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord”. Lisaks veel ka majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm” sätestatud nõuetest.

Teiste siseveekogude osas tuleb juhinduda keskkonnaministri määrusest “Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded”. Nende nõuete kohaselt on sisepõlemismootoriga veesõidukite kasutamine keelatud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. (See keeld ei kehti järelevalvel, päästetöödel ja riigi poolt tellitud uuringute täitmisel.) Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete kohaselt on veesõidukite lubatud piirkiirus 30 km/h, kui maavanem ei ole otsustanud teisiti. (Piirkiirus ei kehti järelevalveks ja päästetöödeks kasutatavatele veesõidukitele nende kasutamisel tööülesannete täitmisel.)

Määrus sätestab sedagi, et veesõidukitega on keelatud järvedel sõita lähemale kui 50 meetrit poidest, millega on tähistatud supelrandade akvatooriumid. Veesõidukitega on keelatud mööduda jõgedel asuvatest poidega eraldatud supluskohtadest jõe telgjoonest supluskoha poolt (v.a järelevalvetöötajatel ja päästetöötajatel tööülesannete täitmisel).

Veesõidukiga sõitja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste rikkumist, vee-elustiku, veekogu sängi, kallaste, vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist ning täitma kahjulike mõjutuste levimise tõkestamiseks kehtestatud nõudeid.

Täpsemat infot konkreetses veekogus veesõidukiga sõitmise lubatavuse kohta saab veekogu asukoha Keskkonnaameti kohalikust regioonist.

Lisainfo:
Margus Korsjukov, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist, 626 2853