EU bänner



kliimalogo

Esileht » Valdkonnad » Vesi » Jõed, järved ja rannikuvesi

Mida tuleb arvestada jääteel liiklemisel

Prindi

Talviti rajatud jääteedel liiklemisel tuleb lisaks ohutusnõuetele silmas pidada ka keskkonnanõudeid.

 

Mootor- või maastikusõidukiga on lubatud sõita avalikult kasutatava veekogu jääl.

Veeseadusest tulenevalt on riigi omandis ehk avalikud järgmised veekogud:

  • territoriaalmeri, sisemeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad;
  • laevatatavatest veekogudest Võrtsjärv, Emajõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ja Narva jõgi;
  • kalamajandusliku tähtsusega veekogudest Nasva ja Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni, Mullutu laht ja Suurlaht.

Osa eraisikutele kuuluvaid veekogusid on määratud avalikult kasutatavaks, nende nimekirja leiab aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=692174.

Kui tegemist ei ole avalikult kasutatava veekoguga, siis selle jääle minek on lubatud ainult veekogu omaniku nõusolekul. Täiendavalt on ka maavanemal õigus keelata veekogu jääle minek, kui see on ohtlik.

 

Veekogu jääl mootor- või maastikusõidukiga sõitmisel tuleb arvestada järgmiste keskkonnanõuetega:

  • veekogu jääkatet ei tohi reostada naftasaaduste, kemikaalide, jäätmete ja muuga;
  • juht ei või keskkonda kahjustada ka liigse mootori- või muu müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida;
  • sõidukit ei või pesta veekogus ega kaldale lähemal kui 10 meetrit veepiirist.

 

Ranna ja kalda piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõita väljaspool teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine (v.a tiheasustusalal haljastustööde tegemiseks, kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustöödeks).

 

Sõidupiirang kaitseb veekogude kaldaid, pinnast ning taimestikku. Piiranguvööndi laius sõltub veekogu suurusest ning seda arvestatakse alates veekogu piirist:

  • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal on piiranguvööndi laius 200 m;
  • üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 m;
  • allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m.

Infot veekogu ja selle valgala suuruse kohta saab Keskkonnaregistrist aadressil http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main

 

 

Kaitsealal sõitmiseks on vaja kaitseala valitseja luba

Kaitstava loodusobjekti (kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti) piiresse jääva veekogu jääl mootor- või maastikusõidukiga sõitmine tuleb kooskõlastada kaitstava loodusobjekti valitsejaga ehk reeglina Keskkonnaametiga. Keskkonnaameti ja selle regioonide kontaktid leiab aadressil http://www.keskkonnaamet.ee/. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti valitseja on omavalitsus või valitsema volitatud valla- või linnaasutus.

 

Ohutus ennekõike

Kõige turvalisem on eelistada ametlikult avatud jääteid. Kõige operatiivsemat teavet ja nõuandeid jääteede ja neil liikumise kohta saab Maanteeinfokeskuselt (tel 678 1500, lühinumber 1510). Nõuandeid jääteedel sõitmiseks leiab Maanteeameti artiklist aadressil http://www.mnt.ee/atp/?id=265. Jääolude kohta saab teavet ka Politsei- ja Piirivalveametist (http://www.politsei.ee/et/nouanded/jaaolud/index.dot). Soovitav on nõu pidada ka lähima kordoniga. Kordonite kontaktandmed leiate aadressil http://www.politsei.ee/et/kontakt.

 

Kindlasti jääteele sõites:

  • ära kinnita turvavööd;
  • võta kaasa mobiiltelefon;
  • märgi üles teabetahvlil olev infonumber;
  • tutvu teabetahvlitel oleva infoga;
  • järgi jääteel liiklemiseks kehtestatud nõudeid.

 

Lisainfo:
Margus Korsjukov, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist, 626 2853