Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Veel mõnekümne aasta eest oli jahindus Eestis suhteliselt kitsa ringi harrastus, mille reeglid kehtestas riik, kellele kuulusid nii maad, metsad kui ka ulukid. Nagu öeldakse, on sellest ajast palju vett merre voolanud ja meil on täna hoopis teine riik, mis on üles ehitatud hoopis teistel alustel. Ka tänane jahindus saab toimida vaid paljude huvigruppide kokkuleppel.
Ühiskonna arenedes muutub pidevalt ka seadusandlus, erandiks pole ka jahindusega seotud normatiivid. Lähiaega mahub kaks uut jahiseadust ja hulgaliselt seadusemuudatusi. On valminud Jahinduse arengukava aastateks 2008–2013. See on kahtlemata väga tähtis dokument, mis annab meile tegevussuunad lähiaastateks. Minu arvates oli aga veelgi olulisem arengukava valmimisel tekkinud dialoog erinevate huvigruppide vahel, mille käigus esmalt vägagi erinevad arusaamad üheks nägemuseks vermiti. Ometigi on arengukava vaid paber eesmärkidest, milleni jõudmiseks nähakse ette hulk tegevusi. Üks olulisem on kindlasti seadusandluse muutmine, mille mootoriks täna Keskkonnaministeerium. Et jätta leivata vandenõuteoreetikud ja kuulujuttude kummardajad, tahangi lahti seletada, mis juba tehtud ja mis plaanis.
2009. aasta kevadiste seadusemuudatuste põhjal saime alustada seni Riigimetsa Majandamise Keskusele renditud jahipiirkondade välja rentimist eraõiguslikel alustel loodud jahindusorganisatsioonidele. Muutsime ka rendikonkursi tingimusi. Kui seni eelistati jahindusorganisatsiooni, millel pikem jahimeeste nimekiri, siis uue korra järgi võitis konkursi jahindusorganisatsioon, kelle koosseisus pindalaliselt rohkem maaomanikest jahimehi konkreetses rendipiirkonnas. Muudatuse eesmärk oli rohkem kaasata kohalikku maaomanikku jahindustegevuse juurde ja tõsta jahimeeste arvu.
Mõlemad eesmärgid täideti. Umbes pooled riigijahipiirkondadest leidsid uue rentniku juba 2009. aastal. Teisele poolele leitakse uus rentnik ilmselt lähiajal. Üks oluline samm, mis kevadiste seadusemuudatustega võimalikuks sai, oli mitmete seni riigi poolt korraldatavate funktsioonide üle andmine halduslepinguga kolmandale sektorile – Eesti Jahimeeste Seltsile. Seni on lepingupartner oma ülesannetega toime tulnud ning ilmselt me jätkame ja isegi laiendame seda koostööd.
Nüüd siis plaanitavatest muudatustest seaduses Nii senikehtiva kui ka koostatava jahiseaduse (eelnõu) järgi moodustab ja annab jahipiirkonna rendile riik. Nendes piirkondades, kus asjad korras, ei peaks seadusemuudatus erilisi muudatusi kaasa tooma. Üldjuhul säilivad praegused piirid. Tahame siiski lihtsustada piirimuudatusi juhul, kui piirinaabritest jahirentnikud selleks soovi avaldavad. Kehtiva seaduse järgi on seda võimalik teha 10 aasta tagant jahimaade korralduse käigus piirinaabrite arvamust arvestamata. Ka uues seaduses jääb kehtima nõue, et jahipiirkond ei saa olla ringpiiris alla 5000 hektari.
Nagu kehtivas jahiseaduses, nii on ka uues eelnõus maaomanikul õigus keelata jaht omal maal. Sellisel juhul pole tal aga õigust nõuda ulukite tehtud kahjude korvamist. Uues seaduses ei nõuta lepingu olemasolu maaomaniku ja jahirentniku vahel. See on osapoolte vabatahtlik kokkulepe, mis võib olla nii suusõnaline kui ka kirjalik ja mille koostamisse riik ei sekku. Kui lepingut ei tehta ja omanik oma maal jahipidamist pole keelanud, tuleb jahirentnikul kompenseerida ülemäärased ulukikahjud. Millistel tingimustel, kui suures ulatuses ja kuidas konkreetselt kahjusid korvatakse, sellele peab vastuse andma maaomanike ja jahimeeste esindajatest koosnev töörühm.
Täiesti uue võimalusena näeb seadus ette jahirendilepingu lõpetamist, kui vähemalt 2/3 konkreetse jahipiirkonna maaomanikest seda nõuavad. Sellega loodame sundida jahirentnikku senisest paremale koostööle maaomanikega.
Üheks muudatuseks on see, et riik ei võta jahipiirkonna kasutamise eest tasu. Kuid tal on õigus küsida tasu maaomanikuna, nii nagu seda võivad teha ka eraomanikud, koostades eelpoolmainitud lepingu. Küll on aga riigil plaan kehtestada aastamaks jahimeestele, mis suunatakse jahindusse tagasi – olgu selleks siis Eesti Jahimehe väljaandmise, ulukisere ja -uuringute ja muude tegevuste rahastamine. Lisaks loodame aastamaksu kehtestamisega saada paremat ülevaadet ja korrastada jahimehi puudutavat statistikat. Summas pole me vee kokku leppinud, kuid jutuks on olnud number suurusjärgus 200–300 krooni aastas.
Need olidki olulisemad põhimõtted uue seaduse loomisel, mis peaks kehtima hakkama 2011. aastal. Nii et aasta tõotab tulla töökas ja kuigi põhimõtted on laias laastus kokku lepitud, vajavad detailid läbimõtlemist, läbimängimist ja läbivaidlemist. Selleks meile kõigile rahulikku meelt ja jõudu tööle! (Artikkel kirjutatud ajakirja Eesti Jahimees tellimusel, ilmus veebruaris 2010.) |
