Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Oleme sedavõrd harjunud nii kodusaare kui ka kogu Eesti kauni loodusega, et peame siinset ilu ja liigirikkust tavaliseks ja iseenesestmõistetavaks. Kuid see, mis meile tundub nii tavaline, võib mujalt maailmast vaadates suurt imetlust ja kadedustki tekitada. On ju näiteks Saaremaa ja ümberkaudsete saarte taimestik ning loomastik uskumatult mitmekesine. Seda eeskätt merelise kliima ning paese pinnase tõttu. Just meie kandis on esindatud lausa 80% (!) kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest. Just Saaremaal kohtab arvukalt mujal Eestis harva esinevaid haruldasi käpalisi ja liblikaid, “miljonivaateid” pakkuvaid pangapealseid ning unikaalseid madalsoid. Meie läänesaartest läheb üle veelindude Ida-Atlandi rändetee. See tähendab, et igal sügisel ja kevadel rändab siit läbi sadu tuhandeid linde. Võimas!
Kuidas seda kõike tulevaste põlvede rõõmuks alles hoida, sest looduse kaitse on kallis lõbu? Isegi väga kallis. Sestap on hea, et ka Euroopa Liit paneb loodusrikkuste kaitsele suurt rõhku. EL fondidest on võimalik taotleda iga-aastaseid toetusi maa hooldamiseks või looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks. Kuid saab ka suuremaid ühekordseid toetusi looduse (ja keskkonna) kaitsega seotud projektidele. Kokku käib jutt miljonitest kroonidest. Soovitan nende võimalustega ennast kursis hoida.
Eesti Maaelu Arengukava aastateks 2007–2013 näeb ette kolme toetust, mis on seotud ainult Natura 2000 aladega. Need on toetused poollooduslike koosluste hooldamiseks, Natura põllumajandusmaa kasutajatele ja Natura erametsamaa omanikele.
Poollooduslike koosluste hooldamise toetus on mõeldud Natura 2000 aladel asuvate väärtuslike poollooduslike koosluste niitmiseks või karjatamiseks. Mullu välja makstud toetussummasid pole veel lõplikult kokku löödud, kuid 2008. aastal maksti seda toetust kokku rohkem kui 52 miljonit krooni. Sellest Saare maakonda laekus veidi alla 12 miljoni.
Toetust põllumajandusmaa kohta makstakse Natura 2000 aladel asuvate põllumassiivide registrisse kantud põllumaade kasutajatele. Toetuse eesmärk on kompenseerida Natura piirangute tõttu maalt saamata jäänud tulu. 2008. aastal maksti seda toetust üle Eesti rohkem kui 10 miljonit krooni; Saare maakonda jõudis ligi 590 tuhat.
Natura 2000 erametsamaa omanikele mõeldud toetuse eesmärk on heastada looduskaitseliste piirangute tõttu metsamaalt saamata jäänud tulu. Toetust makstakse neile Natura-aladele, mis on kaitse all ka kaitsealana (rahvuspargid, looduskaitse- ja maastikukaitsealad), hoiualana või püsielupaigana. 2008. aastal maksti Natura erametsatoetust Eestis 25 miljonit krooni; Saare maakonnas jäid summad kokku 1,7 miljoni piiresse. Kuna 2008 oli esimene aasta, mil seda toetust sai taotleda, siis võib juba enne summade lõplikku kokkulöömist ütelda, et aastal 2009 oli toetusetaotlejaid tunduvalt rohkem. Kindlasti lisandub neid ka tänavu.
Euroopa Regionaalarengu Fondist on looduse mitmekesisuse säilitamiseks aastatel 2007–2013 ette nähtud 340 miljonit krooni. Selle rahaga aidatakse tagada ohustatud liikidele ja elupaikadele soodsat seisundit ja hoolitseda kaitstavate maastike eest. Ehk teisisõnu – rahastatakse looduse mitmekesisuse säilitamist, ja seda kolme rahastusskeemi kaudu. Pange tähele, neist üks – avatud voor – on mõeldud looduskaitsega tegelevatele vabaühendustele, sihtasutustele ja kohalikele omavalitsustele.
Avatud vooru raames on saab toetust taotleda ohustatud elupaikade taastamiseks ning selleks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks või rekonstrueerimiseks, elupaikade säilitamiseks vajaliku karja soetamiseks, võõrliikide arvukuse piiramiseks, kaitstavate looduse üksikobjektide ja maastike soodsa seisundi taastamiseks, kaitstavate parkide restaureerimiseks ja rekonstrueerimiseks ning külastamist suunava infrastruktuuri rajamiseks ja rekonstrueerimiseks. (Nüüd sai küll kirja pikk ja bürokraatlik lause, aga kui selle veel korra üle loete, siis ehk leiate endalegi sobiliku rahastatava tegevuse, millega tulevikus taotlusvoorus osaleda.)
Avatud vooru esimese vooru tähtaeg oli juba selle aasta 4. jaanuaril. Praegu vaadatakse/hinnatakse saabunud taotlusi ja maikuuks on selge, kes toetust saab. Seejuures on aga eriti tore see, et saarlased olid esimeses voorus agarad – kolmandik projektitaotlustest laekus just Saaremaalt. Nii et huvi looduse rikkuse kaitsmise vastu on ka saarerahval tõusuteel ja praegused rahalised võimalused aitavad selle huvi ka teoks teha.
Neile, kes veel ei tea, kordan üle, et tänavu on Eestis looduskaitseaasta, sest täitub sajand pidevat looduskaitset Eestis. Aluse looduse kaitsmisele kogu Eestis pani Vilsandi majakavaht Artur Toom, kes rajas Vaika saarele esimese linnukaitseala. Looduskaitse on tänavu tähelepanu keskmes ka kogu maailmas, sest ÜRO kuulutas 2010. aasta rahvusvahelise elurikkuse aastaks. Seega pole looduse kaitse juba ammu vaid üksikute teadlaste ja ametnike pärusmaa, järjest rohkem inimesi on võtnud ja võtab selle oma südameasjaks. Nende seas ja isegi esirinnas on saarlased. (Artikkel kirjutatud ajalehe Meie Maa tellimusel, ilmus 5.02.2010.) |
