Loe lisaks: Vaata ja kuula Elurikkuse aasta animeeritud logo See on aasta, kus meid kõiki, kes me siin planeedil Maa elame, kutsutakse üles väärtustama elurikkust ning kaasa aitama selle säilimisele.
Mida rikkam on loodus, seda rikkamad oleme me kõik. Sestap on oluline, et iga inimene panustaks meie liigirikkuse kaitsmisse, harrastades säästlikke elu -ja tarbimisviise. Samuti tuleb mõista, et elurikkus ei piirdu ainult kaitsealadega, vaid asub kõikajal meie ümber, on meie elu alus ning pakub meile selliseid väärtuslikke teenuseid, nagu puhas õhk, vesi, toit või viljakas muld.
Ühine pingutus elurikkuse nimel Peamised ohud elurikkusele on elupaikade hävimine ja killustumine, samuti nende olukorra halvenemine, mis on põhjustatud säärastest teguritest, nagu maakasutusmuutused, loodusvarade ületarbimine, mittesäästlikud looduskasutusviisid (nt kalavarude ülepüüdmine), invasiivsed võõrliigid, ookeanide hapestumine, reostus ning loomulikult kliimamuutused. Viimase poole sajandiga on inimeste tegevuse hävitav mõju looduskeskkonnale olnud niivõrd suur ja muutused niivõrd kiired, et ohus on meie endi ellujäämine, rääkimata teistest liikidest. Seetõttu on probleem pälvinud ka laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Aastal 2002 toimus Hollandis bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kuues osapoolte kohtumine. Riigid üle kogu maakera jõudsid kokkuleppele ühises eesmärgis pidurdada bioloogilise mitmekesisuse kadu aastaks 2010. Paraku osutus see liiga ambitsioonikaks eesmärgiks.Et rõhutada elurikkuse tähtsust ja tõmmata rohkem tähelepanu selle hävimise probleemile, kuulutaski ÜRO tänavuse aasta ülemaailmseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks. Kohandasime Eestis selle meile suupärasemaks rahvusvaheliseks elurikkuse aastaks.
Elurikkus kui kliimamuutuste leevendaja Räägime üha rohkem kliimamuutustest kui peamisest keskkonnaprobleemist. Elurikkus mängib kliima kujundamisel ja selle muutuste negatiivsete mõjude leevendamisel võtmerolli. Näiteks metsad, rohumaad või märgalad on olulised süsiniku sidujad ja talletajad. Raiudes metsi ja muutes maakasutust, paiskub keskkonda lisaks fossiilkütuste põletamisele suur hulk süsinikdioksiidi, mis on olulisim kasvuhoonegaas. Mida tervemad on looduslikud ökosüsteemid, seda tõhusamalt suudavad nad leevendada kliimamuutuste negatiivset mõju. Hoolimata jõupingutustest väheneb bioloogiline mitmekesisus jätkuvalt äärmiselt kiires tempos. Elurikkuse kadu on sedavõrd suur, et see mõjutab juba planeedi võimet toota meile eluks vajalikke teenuseid ja vahendeid (puhas õhk, vesi, toit, peavari jne). Arvatakse, et liikide väljasuremise kiirus on kuni 1000 korda kiirem, kui see looduslikult alati on olnud. Niimoodi on inimene tekitamas järgmist suurimat liikide väljasuremist pärast dinosauruseid. Kui see kõik samamoodi jätkub, siis kaotab aastaks 2050 täielikult oma esialgse mitmekesisuse ala, mille suurus on võrreldav pooleteistkordse USA pindalaga ehk küünib 15 miljoni ruutkilomeetrini. Mitmekesisuse kaole lisavad hoogu kliimamuutused, mis ähvardavad sajandi lõpuks hävitada kuni 30% (!) kõigist teadaolevatest liikidest. Ekspertide hinnangul kantakse maailmas ökosüsteemi teenuste[1] kadumise tõttu kahju ligi 50 miljardit eurot, mis võib aastaks 2050 põhjustada märkimisväärse kahju maailma majandusele (7% SKP-st).
Elurikkus on ka majanduslikult kasulik Elurikkus pakub tihtipeale samu teenuseid nagu kõrgtehnoloogilised lahendused, seda aga märksa odavama hinnaga. Kaitstes ja taastades ökosüsteeme võime me oluliselt kokku hoida. Näiteks 1 ha vihmametsa taastamiseks kulub 3500 USA dollarit, kuid see kasu, mis inimesed seeläbi saavad süsiniku talletamisel, üleujutuste vältimistel ning erosiooni kontrollil, on kaks korda suurem (ca 7000 USD). Selliste teenuste hindamiseks on läbiviimisel ainulaadne rahvusvaheline uurimus TEEB (The Economics of Ecosystems and Biodiversity), mille kohta leiab huvitavat infot aadressil www.teebweb.org.
Suunad ja jõupingutused Maailma looduskaitseorganisatsiooni IUCN-i punase raamatu kohaselt on väljasuremise ohus 17 291 liiki. 21% imetajatest, 30% kahepaiksetest, 12% lindudest, 28% roomajatest ning 37 magevee kaladest, 70% taimedest ja 35% selgrootutest on ohustatud. Ohustatust on hinnatud 47 677 liigil, kokku on maailmas teada 1,8 miljonit liiki. Teadlaste hinnangul võib liikide tegelik arv varieeruda 2 kuni 50 miljoni vahel, mõnedel hinnangutel võib see küündida isegi 100 miljonini. See tähendab, et enamus liike on avastamata ja me kaotame iga päev liike, millest me midagi ei teagi. Nii võime enda teadmata kaotada näiteks mõne tõsise haiguse ravimi tooraine. Eestis on punase raamatu andmetel ohustatud kolmandik liikidest. Ohustatust on hinnatud 4300 liigil. Teada on meil 26 ooo liiki, kuid arvatakse, et tegelikult võib liikide arv küündida 40 000-ni. Riigid ja rahvad on pingutanud selle nimel, et kaasa aidata elurikkuse säilitamisele ja taastamisele. Näiteks ca 12% maakera pindalast on võetud kaitse alla. Vähenemas on Brasiilia Amazonas vihmametsade raiumise kiirus ning mangroovide kadu. Eestis on seotud üle-euroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000. Suuresti tänu sellele on Eesti kaitsealused alad suurenenud 11%-lt kuni 18%-ni. Samuti oleme kaitse alla võtnud 570 liiki. Paljude liikide puhul tehakse suuri jõupingutusi nende taastamiseks, nt kõre, harivesilik või Euroopa naarits. Hooldatakse ja taastatakse Euroopa mastaabis unikaalseid poollooduslikke kooslusi. Samuti on loodud riiklikud võimalused säästlikuks looduskasutuseks (nt Natura alade erametsa, põllumaade või siis poollooduslike koosluste toetused Maaelu arengukava raames). Jne. Kuid väga palju tööd on veel ees. Elurikkuse aasta on suurepärane võimalus viia ennast looduse ja kogu keskkonnaprobleemidega veelgi rohkem kurssi ja leida just endale sobivad võimalused ümbritseva hoidmiseks-kaitsmiseks. Iga inimese panus on oluline, olgu see kuitahes väike. Näiteks tuleks algatuseks üle vaadata üle oma tarbimisharjumised, sest palju asju toodetakse/on toodetud looduse arvelt. Lihtsad tegevused, nagu seda on ületarbimise vältimine, kohaliku toidu tarbimine, keskkonnasäästlikult toodetud asjade ostmine, energia säästmine kodudes, keskkonda arvestav loodusturism ning looduskasutus jne aitavad suuresti kaasa looduskeskkonna säilitamisele nii kodus kui ka globaalsel tasandil. Kust leiab infot? Elurikkuse eestikeelset kodulehekülge näeb aadressil http://biodiv.dev.automatweb.com/. ÜRO ametlik kodulehekülg asub aadressil http://www.cbd.int/2010/welcome/.
Elurikkuse aasta tähistamine maailmas ÜRO ja Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ning teised rahvusvahelised organisatsioonid kutsuvad kõiki riike üles elurikkuse aastat väärikalt tähistama, et tõsta inimeste teadlikkust selle väärtusest ning motiveerima neid seda kaitsma ja võimalusel taastama. Mitmed riigid, organisatsioonid ja asutused on planeerinud hulgaliselt üritusi. Kuidas elurikkuse aastat tähistatakse üle maailma, saab vaadata aadressilt http://www.cbd.int/2010/celebrations/ Olulisemad sündmused maailmas: * 11. jaanuar 2010 avas Angela Merkel pidulikult Saksamaal Berliinis ülemaailmselt elurikkuse aasta.
Elurikkuse aasta Eestis Eestis on 2010. aasta korraga nii elurikkuse kui ka looduskaitse aasta, sest tähistame saja aasta möödumist ajast, mil meil moodustati esimene kaitseala. (vaata lisaks http://www.envir.ee/1105426.) Elurikkus ei hõlma ainult klassikalist looduskaitset, vaid kogu looduse mitmekesisust meie ümber, nii kaitsealade sees kui ka väljaspool. Seetõttu on lisaks looduskaitse juubeliüritustele kavandatud ka eraldi üritusi elurikkusega seonduva temaatika käsitlemiseks. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi moodustas elurikkuse aasta koordineerimiseks komisjoni. Infot elurikkuse ja seda tähistava aasta kohta hakkab pakkuma kodulehekülg, mille koostamine on praegu käsil. Seni saab infot BTV (bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku) kodulehelt aadressil http://btv.eelis.ee.
Mis on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK) Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK) võeti vastu 1992. aasta juunis Rio de Janeiros ülemaailmsel keskkonna- ja arengukonverentsil. Ka Eesti on konventsiooniga liitunud. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. aastal. Praeguseks on sellega liitunud juba 193 riiki. Konventsiooni mõistes on bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus kogu looduse mitmekesisus, alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemidega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil on kolm üldist eesmärki:
Iga konventsiooniga liitunud osapool on võtnud kohustuse käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. BMK tegeleb ka kõigi ohtudega, mis mõjutavad looduse mitmekesisust ning selle pakutavaid teenuseid (sh kliimamuutused). Selleks koostatakse teadusaruandeid, töötatakse välja erinevaid abinõusid, luuakse ergutusmeetmeid, levitatakse tehnoloogiaid ja häid tavasid (best practices). Tegevustesse kaasatakse erinevaid osapooli (kohalikud ja pärismaised kogukonnad, noored, valitsusvälised organisatsioonid, äriringkonnad jne). Vaata lisaks:
Artikli koostas Lilika Käis, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõuniku kt, [1] Ökosüsteemide teenused on see kasu, mida inimesed saavad ökosüsteemidelt: 1) tootvad teenused nagu toidu ja puhta vee andmine; 2) reguleerivad teenused nagu üleujutuste, põua, kliima ning haiguste reguleerimine; 3) toetavad teenused nagu mulla teke, aineringete tagamine või saagi tolmeldamine ning 4) mittemateriaalsed rekreatiivsed teenused, mis võivad olla nt vaimsed, usu või kultuuriga seotud. |
