|
|
Esileht » Valdkonnad » Keskkonnaharidus » Uuringud
Kõik uuringu materjalid on kättesaadavad Eestimaa Looduse Fondi koduleheküljel Uuringu tulemuste
saavutamiseks viidi läbi: 1. Ettevõtete veebiküsitlus 2. Fookusgrupiintervjuud loodushariduse õpetajate, avaliku sektori esindajate ja ettevõtete esindajate seas 3. Omnibussi uuring Tallinna ja Harjumaa elanike seasTallinna keskkonnahariduskeskuse rajamiseks vajalik eeluuring viidi läbi kevadel 2008, vahetult pärast “Teeme Ära” aktsiooni. Seetõttu on vastanute seas prügiga seonduvad teemad väga populaarsed. Kõikidest küsitlustest selgub, et vaja oleks luua infobaas, kus oleks koondatud kogu info keskkonnaalaste koolituste kohta ja oleks olemas keskus, mis tegeleks kõiksugu korralduslike küsimustega. Näiteks kui kool tahab minna koolitusele Võrumaale, siis peab ta ise organiseerima bussi, tegelema registreerimisega, aga koolides ei ole selleks inimesi, õpetajatel pole organiseerimise jaoks aega. Loodushariduskeskus peaks kõik organiseerimisega seonduva ära tegema. Sõltuvalt vastajate sihtgrupist on huvi koolituste vastu erinev. 1. Ettevõtete veebiuuring Osales 104 ettevõtet Tallinnast ja Harjumaalt. Nende seas oli suuremaid ja väiksemaid firmasid. Ettevõtete seas olid hulgi- ja jaekaubandusega, ehitusega, energeetikaga, kinnisvaraga, tootmisega tegelevad ettevõtted. Tundub, et firmad soovivad koolitusi, millest nad midagi juba teavad, millest nad kuulnud on ja mis nende mainele võiks head teha. Näiteks koolitus “Roheline kontor” oli vastanute seas populaarne, sai toetust 66% kõikidest vastajatest. Samuti meeldis vastanutele mõte matkade korraldamisest, firmapäevade sisustamisest, toetajaid 53%. 52% vastajatest oli huvitatud ökoloogilise jalajäle mõõtmisest, 53% huvitas keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamise koolitus, 44% huvitus talgutest, keskkonnaobjektide korrastamisest, keskkonnalase õigusabi koolitusi vajas 42%, loodushoidu puudutavate seaduste, heade tavade koolitusi vajas 41%. Enamiku koolituste päevahinnaks oleks 1000-2000 kr (väikseim pakututest) inimese kohta – vastanuid 65%. See on hind, mida ollakse nõus maksma. 27% vastanutest oleks nõus maksma koolituspäeva eest 2001-4000 kr. 16% oleks nõus maksma 5001-5000 kr. Keskkonnaõigusabi eest ollakse nõus rohkem maksma. Hea näitaja on see, et 64% vastanutest peab firma personali osalemist keskkonnakoolitustel vajalikuks. Enim sooviti koolitusi, mis keskenduksid keskkonnasäästliku käitumisviisi õpetamisele, ent sooviti ka teisi - spetsiifilisemaid koolitusi. Keskkonnahoiu ja säästva tarbimise vastu oli suurem huvi suurematel ettevõtetel. Teoreetiliselt nõus, praktiliselt mitte – seda väidet kinnitab fakt, et kui ettevõtjatelt küsiti, kas ettevõte teeb endast kõik sõltuva selleks, et keskkonda vähem saastata, siis vastasid enamus jah, aga ei täpsustanud mida ettevõtted konkreetselt teevad. Kui küsiti, kas ettevõte investeeriks osa ettevõtte kasumist keskkonna saastamise ärahoidmiseks, siis positiivseid vastuseid oli vähe. Ent 64% vastanutest pidas
töötajate keskkonnaalast koolitust vajalikuks, 36% ei
pidanud. Kokkuvõtvalt
võib öelda, et huvi koolituste vastu on, aga see on mõneti ettevaatlik huvi. Suur osa vastanutest peab
keskkonnahoidu tähtsaks, vajab ka koolitusi ja on nõus
nende eest ka natuke maksma. Näib nii, et esialgu oodatakse
lihtsamaid, meelelahutuslikuma stiiliga koolitusi ja huvi süvenedes
saab pakkuda ka keerukamaid. Oluline osa koolituste juures peaks
olema nende atraktiivsusel ja läbiviimise kohal, tavarutiin
koolipingis ei paku huvi. Näib, et paljudel
otsustuspersoonidel on huvi keskkonnaalaseid koolitusi oma
töötajatele pakkuda, aga kui firma pole otseselt
keskkonnahoiuga seotud, siis peaks koolitus olema kombineeritud
millegi kasulikuga firma jaoks. Näiteks suvepäevadega või
firma mainekujundusega. Lisaks kitsamatel sihtgruppidel on ka huvi
spetsiifilisemate koolituste vastu, näiteks nagu töötamine
kemikaalidega, ehitus- ja remonditöödega seonduv jne (vaata
uuringust lk 22). 2. Fookusgrupi intervjuud Saarpoll viis juunis läbi kolm fookusgrupiintervjuud. Fookugrupis osalesid kolm erinevat sihtrühma - loodusainete pedagoogid, avaliku sektori töötajad ja ettevõtete esindajad Tallinnast ja Harjumaalt. 2.1. Loodusainete pedagoogidOsalesid keskkooli ja põhikooli õpetajad. Kokku 5 inimest. Kohal olid bioloogia, geograafia, keemia õpetajad. Korraldavad ise palju koolitusi, aga aega napib organisatoorsete asjade (bussi tellimine, majutuse leidmine jne) korraldamiseks. Nad leiavad, et õpilastel on vaja loodusega otsekonkatki, käia, vaadata, nuusutada, siis tuleb ka loodusarmastus. Aga nende enda jõud on päris piiratud. Oleks vaja keskust, kuhu koonduks kogu info pakutavate keskkonnalaste koolituste kohta ja keskus peaks tegelema ka koolituste organiseerimisega otsast lõpuni (ürituse korraldus, transport, toitlustamine, vajadusel majutus jne). Ent väga palju selliseid koolitusi/väljasõite koolid endale siiski lubada ei saa, sest õppekavad on jäigad ja valitseb ajanappus. Pedagoogid väidavad, et koolinoorte huvi keskkonnahariduse vastu on kasvamas. Sageli on keskkonnateadlikkus ka teoreetiline. Õpilased teoorias teavad mismoodi säästlikult käituda, aga kui pole teiste kaasõpilaste, õpetajate, vanemate toetust, siis viskavad nad kommipaberi ikka maha, sest kõik ju teevad nii ja see on harjumus. Õpetajad mainisid samuti, et osaliselt ka teised õpetajad ei ole säästmise mõttes õpilastele eeskujuks. Elektri kasutamise näide - kui õpetaja ise ei kustuta vahetunniks klassis lampi ära, siis lapsed märkavad seda ja võtavad eeskuju ja järgivad teda. Eeskuju on nakkav, nii negatiivne kui ka positiivne eeskuju. Samuti loeb grupikäitumine. Seega on vaja teadvustada oma käitumist ja hakata käituma rohkem keskkonnateadlikumalt. Noortele pakutavad koolitused peaksid olema noortepärased ja mille käigus saaksid noored midagi ise teha, katsuda, vaadata jne. Seega ei poolda ka nemad loengu vormis tehtavaid koolitusi. Oluline on, et linnalapsed saaksid rohkem õppida tundma neid ümbritsevat looduskeskkonda, siis muutub see ka armsaks. Looduses viibimine ning selle avastamine on ideaalne meetod selleks, et noortel tekiks loodusega isiklik side. Sellised koolitused nagu lemmikloomad ja nende eest hoolitsemine, ökoloogilise jalajälje õppepäev, loodushäälte, lindude loomade tundmaõppimine, suvelaagrid, retkel linnalähedasse loodusesse, asjade taaskasutamine – need oleksid koolitused, mis võiksid huvi pakkuda. Lastele on oluline eeskuju andmine. Äramainimist leidsid ka keskkooli õpilastele suunatud energiateemalised koolitused. Õpetajad leidsid, et keskkonnahariduskeskust oleks noortele vägagi vaja. Oleks vaja kohta, kuhu minna õhtuti ja kus saaks arendada keskkonnaalast huvitegevust. 2.2. Avaliku sektori töötajad. Avaliku sektori esindajateks olid Tallinna ja Harjumaa omavalitsuste keskkonnaspestialistid. Nemad arvasid, et üldine inimeste keskkonnateadlikkus on madal, aga see on paranemas, eriti prügimajanduse vallas. Nemad väitsid samuti, et Tallinnas on puudu koolituste info reguleerija, kelle kaudu oleks võimalik hõlpsalt saada kätte kogu info koolituste kohta. Selle fookusgrupi liikmed tundsid puudust aga veel spetsiifilistest koolitustest, mis keskenduksid vastuvõetavate loodusteemaliste määruste ja seaduste sisu lahtiseletamisele. Selliseid koolitusi pidasid nad kõige tähtsamateks. Nad leidsid, et keskkonnahariduskeskus võiks olla see koht, mille kaudu saaks leida inimese, kes kõik seadusepunktid neile enne või pärast seaduse/määruse vastuvõtmist lahti seletaks. Samuti vajavad nad keskkonnaõigusabi pidevalt. Lisaks vajavad koolitusi kuidas hooldada omavalitsuste territooriumil olevaid loodusväärtusi. Vajalikud oleksid koolitused ka säästvast ehitusplaneeringust. Omavalitsuste keskkonnaspetsialistid sooviksid ka oma ametikaaslastega teistest omavalitsustest suuremat diskussiooni ja kogemuste vahetamist. See sihtgrupp eelistas koolitusmeetodiks loengulist vormi. Keskkonnainspektorid eelistavad aga välitööde vormis koolitusi. Vajalikud oleksid ka infopäevad. 2.3.Ettevõtete esindajad Osalesid ettevõtete esindajad Tallinnast ja Harjumaalt. Tegemist oli telefoniintervjuudega, kus osalesid kolme ettevõtte esindajad ja seega ei saa siit kardinaalseid järeldusi teha. Ent vastustest selgus, et ettevõtete keskkonnasäästlikust seostatakse paberi säästliku kasutamisega ning prügi sorteerimisega. Firmadel puudus suuremalt jaolt varasem kokkupuude keskkonnaalaste koolitustega. Firmad ei pea keskkonnaalaseid koolitusi oma ettevõtte profiiliga haakuvaks ja ei pea seda valdkonda firma tegevuses prioriteetseks. Oluline on ka rahaline aspekt. Kui koolitus otseselt firma teemadega ei seostu, siis seda ei tellita. Ent vaatamata sellele pakuvad ettevõtetele suuremat huvi koolitused, mis on seotud huvitegevusega. Näiteks võiks siduda keskkonnaalaseid teemasid meeskonnatööga. Samuti matkad ja talgud. Mainiti ka säästva ettevõtte koolitust. Ka nemad mainisid, et võiks olemas olla koolituste infot ühendav veebilehekülg või infokeskus. 3. Omnibussi uuring. Viidi läbi Harjumaa ja Tallinna elanike seas perioodil 15.05-3.06. Küsitletavaid oli 330 ja nad olid vanuses 15-74. Tegemist oli suulise intervjuuga vastajate kodudes.Küsitletavate
vastuseid vaadeldi erinevate statistiliste näitajate alusel,
nendeks olid haridus, vanus, sugu, rahvus, perekonnaseis, laste
olemasolu ja sissetulek. Uuringu tulemusena
selgus, et Harjumaa, Tallinna elanike teadvuses keskkonna alal on
toimunud oluline murrang. 81% sorteerib prügi ja 72%
kasutavad vett ja elektrit säästlikult. Vastanud saavad
põhilise keskkonnaalase info telerist - 71%,
trükiajakirjandusest -53% , internetist - 43% ja 42%
raadiost. 25% saab infot sõprade-tuttavate käest. Seega
meedia roll on väga oluline! Päris suur hulk inimesi oleksid nõus osalema keskkonnateadlikkusega seotud kursustel. Päris kindlasti oleks nõus neis osalema 18% küsitletuist ja pigem oleks huvitatud sellest 28% küsitletuist. Võttes aluseks ainult need inimesed, kes on sellistest kursustest väga huvitatud, saame vähemalt 75000 inimest, kellega saaks Keskkonnahariduskeskus üpris kindlasti arvestada. Teatud tingimustel võiks siia veel lisada osa inimesi, kes on sellest pigem huvitatud, siis võiks reaalne huviliste arv olla umbes 85000 piires. Nende huvi realiseerumine sõltub teemadest, mida pakutakse ning kursuste maksumusest. Taolistest kursustest ei
ole huvitatud aga 52% elanikest. Millistest kursustest ollakse huvitatud ja kui kaua need võiksid kesta.
See tabel annab
päris hea ülevaate millistest koolitustest eraisikud on
huvitatud. Tegelikult ollakse huvitatud koolitustest küll,
aga eelkõige neist, mis praktilisi oskusi ja teadmisi eluks
annavad. Ravimtaime ja mahetoidu kokanduskursus näiteks. Inimesed on aga nõus
koolituste eest maksma pigem vähem kui rohkem. Mahetoidu, ravimtaimede,
aiahoolduse, elu ilma pampersita koolitustest on rohkem huvitatud
naised. Säästva renoveerimise, ökoelamu ehitamise,
kliima soojenemise, loodufotograafia kursustest on huvitatud nii
naised kui mehed. Kalastamise, jahinduse ja metsahoolduse kursustest
on rohkem huvitatud mehed. Inimeste huvi looduses korraldatavatest üritustest on vägagi suur.
Need vormid on pisut
populaarsemad kui tavapärased kursused. 36% vastajatest osaleks Keskuse töös võttes osa teatud üritustest nagu matkad/talgud/ekskursioonid. 27% vastajatest võtaks osa Keskuse korraldatavatest kursustest ja koolitustest. Loenguline tegevus on mõnevõrra vähem populaarne kui aktiivsed tegevused. Kuidas vastajad määratlevad peamisi põhjusi, miks nad osaleksid Keskuse töös? Peamiseks eesmärgiks on eelkõige kognitiivne aspekt: enesearendamine, uued teadmised - 80% vastajatest.Meelelahutuslik külg ei ole vähetähtis, seda rõhutab 45% vastajatest. Keskust ja selle poolt pakutavaid tegevusi võetakse ka kui võimalust kohtuda uute inimestega, sõlmida uusi kontakte. Eks selline kokkusaamise viis on kindlasti sisukam kui baaris või restoranis suhted. Üksikisikute tasandil on loodaval Keskkonnahariduskeskusel päris suur potentsiaal.
|
|