Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2009

Määrati kindlaks 2010. a Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügivõimalused

23.-27. novembrini Tartus toimunud Eesti-Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase kalapüügikomisjoni 29. istungil kooskõlastati erinevate kalaliikide püügimahtude riikidevaheline jaotus 2010. aastal.

Lisaks vahetati kohtumisel informatsiooni selle aasta 10 kuu püügitulemuste, kalavarude seisundi, kalakaitsealase töö ja ühiste teadusuuringute kohta.

Ahvena püügimaht suureneb käesoleva aastaga võrreldes 150 tonni võrra ja on 1000 tonni. Samuti suureneb 10 tonni võrra haugi püügikvoot ehk püüda tohib 95 tonni. Eesti jaoks väheneb kõige suuremas mahus koha kvoot, vähenedes 100 tonni võrra ja ulatudes kokku 500 tonnini. Koha kvoodi vähenemine on eeskätt tingitud varude halvast seisust.

Latika püügimaht on Eestil järgmisel aastal 60 tonni võrra väiksem ehk püüda tohib 510 tonni latikat. Latika püügivõimaluste vähenemine tuleneb suvel kokku lepitud kvoodivahetusest. Vältimaks ahvena kvoodi ülepüüki 2009. aastal vahetas Eesti riik Venemaaga 100 tonni ahvena kvooti 2010. aasta, 90 tonni latika ja 20 tonni särje vastu. Särje püügivõimalused, 330 tonni, jäid tänavuse aastaga võrreldes samaks. Rääbist ja tinti võib püüda üksnes teadusuuringuteks.

Kalapüügikomisjon kinnitas ka järgmise aasta esimese poole püügikorralduse, mille kohaselt jääb järgmisel aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtima võrgupüügi keeld 20. aprillist kuni 1. septembrini. Keelatud on jäävabal ajal mutnikupüük. Püüda võib koha, mille pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 35 cm või pikkus ninamiku tipust, suu suletud, kuni sabauime lõpuni on väiksem kui 40 cm. Väikesesilmaliste nakkevõrkudega (60-80 mm) särjepüük on lubatud kaldatsoonis 15. märtsist kuni 5. maini.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2010. aasta II poolaasta püügirežiim lepitakse kokku juunis 2010 Venemaal toimuvatel kahepoolsetel konsultatsioonidel.


Eesti kvoodid 2009. ja 2010. aastal:

	2009	2010
Latikas	570	510
Koha	600	500
Haug	85	95
Ahven	850	1000
Luts	50	50
Kiisk	300	300
Särg	330	330

Eesti kalurite saak 1. jaanuarist 31. oktoobrini 2009:

	2009
Peipsi siig	3
Rääbis	1
Tint	0
Latikas	510
Koha	515
Haug	53
Ahven	808
Luts	24
Särg	184
Kiisk	75

Lisainfo:
Liivika Näks,
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
626 0701

Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851

(30.11.2009)