 nädala sündmuste kaarti.
Miks jäätmetekke vähendamine on oluline? Eestis tekib kodumajapidamises ühe elaniku kohta 300–400 kilo olmejäätmeid aastas. Headel majandusaastatel teeb see kilo prügi päevas, kehvematel aegadel vähem. Suur osa tekitatud prügist läheb praegu veel prügilasse lihtsalt kasutult seisma. Samas maksab keskkonnanõuetele vastava prügila rajamine sadu miljoneid kroone (nt Paikuse prügila maksis üle 130 miljoni). Lisaks prügila haldamiskulud, prügiveo kulud jne. Samas on nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu üks eesmärke jäätmetekke vähendamine ja vältimine – see on kõige parem viis keskkonna ja raha säästmiseks. Paljudele jäätmeliikidele pole praegu veel taaskasutusvõimalusi leitud või on need liiga kallid lahendused, mistõttu jäätmed ladestatakse prügilasse või põletatakse. Põletamist loetakse küll taaskasutuseks, kuid loodusressursside kasutamise seisukohalt on saadav kasu oluliselt väiksem loodusele tekitatud kahjust materjalide tootmisel ja jäätmeteks muutumisel. Seetõttu on nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka kõigi arenenud riikide üks eesmärke jäätmetekke vältimine ja vähendamine, mis on kõige parem viis säästa keskkonda ja ka raha. Ostes poest vähepakendatud kaupa, kauakestvaid tooteid jms, maksame vähem. Samuti võidab tootja, kui ta investeerib jäätmevabamasse tehnoloogiasse, sest siis tuleb tal jäätmete käitlemise eest maksta väiksemat keskkonnatasu. Seega tuleb eelistada tegevusi ja tootmist, mille käigus tekib võimalikult vähe jäätmeid või ei teki neid üldse. Jäätmekäitluse järgmine eelistus on taaskasutust edendavad/soodustavad tegevused.
Mis vahe on jäätmetekke vähendamisel ja taaskasutamisel? Jäätmetekke vähendamine tähendab väiksemate koguste jäätmete tekitamist. Mida vähem jäätmeid, seda vähem on probleeme nende taaskasutusse ja ladestamisele saatmisega. Jäätmete taaskasutamine on n.ö tagajärgedega tegelemine, mis aitab küll vähendada prügilasse minevat jäätmekogust, kuid on samal ajal vägagi ressursimahukas tegevus. Jäätmetekke vältimisele ja vähendamisele saab kaasa aidata igaüks alates elanikust kuni suure tootmisettevõtteni. See on kasulik nii meie keskkonnale kui ka rahakotile.
Millest alustada? Alusta mõtteviisi muutmisest ja enda õpetamisest. Enne, kui otsustad järgmise uue asja soetada, küsi endalt: kas mul on seda vaja? Ehk saab ka kuidagi säästlikumalt, nt laenutada, parandada jne? Kui pikk on selle toote kasutusiga? Moekas masstoodang on tihtipeale ebakvaliteetne, muutudes kiiresti mittevajalikuks või kasutuskõlbmatuks. Kas saan hiljem sellele tootele „teise elu“ anda? Kui minul seda toodet enam vaja ei ole, ei pea see veel täiesti kasutuskõlbmatuna prügimäele minema. Kas tean, kui suur on olnud selle toote valmistamise mõju keskkonnale? Materjal, disain, toote teekond tehasest tarbijani – see kõik nõuab ressursse. Mida vähem need ressursid pärinevad keskkonna taastumatutest varudest, seda väiksem on toote negatiivne keskkonnamõju. Tihtipeale leitakse vabandus, et mis ma ikka teha saan, kui toode on valmistatud ja pakitud just nii, nagu tootjale meeldib. Siiski, siiski. Kas tootja on tarbija jaoks või tarbija tootja jaoks? Kui toodetele kaob teadliku tarbija tõttu nõudlus, siis kaob ka tootjal mõttekus vastavat kaupa pakkuda.
Kes Eestis kaasa löövad? Eestis on jäätmetekke vähendamise nädala eestvedaja Keskkonnaministeerium. Tallinna Keskkonnaamet korraldab 21.–29. novembrini õpilaste videoklipi võistluse „Mida saan mina teha selleks, et vähem prügi tekiks?”. Ka toimuvad linnarahvale jäätmeinfotunnid. Narva Linnavalitsus viib 21.–29. novembrini läbi kampaania „Loodus ei ole prügila“. Selle käigus valmistatakse taaskasutatavatest materjalidest jõuluehteid, kogutakse lastekodudele mänguasju, korraldatakse kampaania „Anna asjadele uus elu“. Ka toimub infotund “Ökomärgistamine – milleks?” 28. novembril toimub Fama Keskuses kirbuturg, väljas on jäätmekäitlejate infolauad ja näitused „Anna asjadele uus elu“ kampaania raames valmistatud asjadest ning „Ökomärgised“. Eesti Maaülikooli kampaania kannab nime „Korduskasutuspäev“. 26. novembril toimub kasutatud asjade müük/vahetus/annetus, on infotund jäätmetekke vähendamisest ja jäätmete korduskasutusest. Avatud on vanade asjade renoveerimise, vanadest asjadest uute esemete valmistamise töötuba. Paide Ühisgümnaasiumi 24.–27. novembrini toimuv kampaania kannab nime „Uuesti uus!“. Avatud on kirbuturg ja töötoad „Anna asjale uus elu“, kus toimub kaltsuvaiba kudumine, plastpudelitest, vanapaberist erinevate asjade meisterdamine. Näitus „Säästa loodust ja oma taskuraha“ tutvustab prügivältimise lihtsaid nippe id (nt nagu osta pakendamata komme üksikute pulgakommide asemel, osta suurem pakk mitme peale jms). Viljandi linnavalitsus korraldab 24. novembril infotunni linnarahvale ja korteriühistute esimeestele jäätmete vähendamise ja vältimise teemadel.
Milles me kõik peaksime järgmise nädala lõpus targemad olema? Jäätmeid tekib liiga palju – väldi ja vähenda jäätmeteket! See on jäätmekäitluse kõige eelistatum tegevusviis. Tuleb leida võimalused, kuidas toimida nii, et jäätmeid üldse ei tekiks või tekiks neid võimalikult väikeses koguses. Oluline on näidata, et jäätmete sortimine ei ole üks jäätmetekke vähendamise viise, vaid juba tagajärgede leevendamine.... Tooda säästlikult! Tuleb leida peamiselt tootmisega tegelevatele ettevõtetele suunatud meetmed, mis aitaksid vähendada tootmisel tekkivaid jäätmeid – alustades ennetustööst kontoris (paberkandjal dokumendihalduse asendamine digitaalsega jms) kuni üksiktoodete valmistamise (tehnoloogia valik, ratsionaalne logistika jms) ning lõpp-disainini (materjali päritolu, pakendamise ratsionaalsus jms)… Tarbi säästlikult! Tarbijat mõtlema suunavad näpunäited: miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta. Tarbija harjumuste muutmine, nagu näiteks kraanivee kasutamine pudelivee asemel; uute toodete ostmise asemel neid renditakse, laenatakse, lastakse parandada jms; loodussõbralikke tooteid eelistatakse keskkonda kulutavatele... Eelista kauakestvaid tooteid! Tarbijat tuleb suunata sagedaste ebakvaliteetsete ja emotsiooniostude asemel valima kvaliteetseid ja klassikalisi tooteid, mis on küll moevooludest sõltumatud, kuid samas pikalt töökindlad… Vaata, mida ja kuhu ära viskad – ära raiska! Tarbija teadlikkust tõstvad soovitused säästlikumale eluviisile: viimase müügikuupäevaga kaup ei pruugi veel kuuluda äraviskamisele; kasuta toode lõpuni; kõiki jäätmeid ei visata ühte prügikasti… Vt http://www.envir.ee/jaatmenadal
KAS TEADSID, ET....
Kui palju tekitab jäätmeid iga allpool nimetatud asja tootmine?
(Artikli koostas Agnes Jürgens Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast.) |
