Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister
Üks esimesi reforme, millega Eesti pärast taasiseseisvumist alustas, oli maareform. See on ka üks ulatuslikumaid reforme, mis on juba pea paarkümmend aastat kestnud ja ikka veel kestab. Aga reformi lõpp ei ole enam kaugel.
Nüüdseks on tublisti üle 80 protsendi Eesti maast erastamise ja tagastamise kaudu leidnud omaniku ehk reformitud. Ka kõige keerulisemad omandivaidlused on jõudnud või jõudmas lahenduseni. Järelejäänud ehk reformimata maad on riik asunud riigimaaks vormistama ja oksjonitel müüma. On ju tegu maaga, mis sisuliselt ei kuulu kellelegi ja kasutult seisab. Patuasi, eriti praegusel ajal.
Kasulikud võimalused Hinnanguliselt on Eestis võõrandamiseks sobilikku maad kokku ligi 60 000 hektarit. Tänavu on Maa-ametil kavas enampakkumiste korras müüa umbes 20 000 hektarit. Arvata on, et müük kestab ehk veel paar aastat ja siis on praktiliselt igal maatükil ja metsatukal peremees. Maareform saab läbi. Praeguse valiku ja hinnatasemega maa(metsa)turgu Eestis enam ei tule.
Sestap on mu meelest just nüüd hea aeg kinnisvara soetamiseks. Riigi korraldatava müügi kasuks räägivad ka eelisostuõiguse ja tasaarveldamise võimalused. Metsamaade puhul on eelisostueesõigus piirinaabritel, teiste maade puhul neil, kes praegu kasutavad võõrandatavat riigimaad. Tasaarveldamise korras saavad oksjonitel kaubelda need, kellele kuulub looduskaitselise piirangutega kinnistu, mida riik soovib omandada. See viimane variant on n-ö kõige kangem, sel puhul ei ole ka piirinaabritel ja senistel maakasutajatel ostueesõigust.
Nii et need, kes praegu riigilt kinnistu soetavad, teevad minu hinnangul igati kasuliku tehingu. Nad saavad peremeesteks, kestva väärtuse omanikeks. Maa ja mets annavad kindlustunde tulevikuks ning tagavad elatise, millega raskele ajale paremini vastu panna.
Mõned muudatused Järgmisel nädalal jõustuvad mõned seadusemuudatused, mis kiirendavad maamüüki ja täpsustavad ostueesõiguse rakendamist. Olulisem neist on see, et oksjonitel tuleb osalema hakata ka neil piirinaabritel, kes soovivad piirinaabri-õigust kasutades riigilt metsamaad osta. Seni said nad oma eesõigust kasutada pärast seda, kui enampakkumine oli õnnestunud ja võitjaga oli sõlmitud leping. See pani müügi venima, sest võttis oma kaks kuud aega. Ja kui enampakkumine näiteks osalejate puudumise tõttu nurjus, siis ei olnud ka piirinaabril võimalik seda maad omandada.
Kohe-kohe jõustuva seadusemuudatuse järgi peab enampakkumisel osalema ka see, kes soovib ostueesõigusega osta maad, mida ta kasutab. Seega tuleb piirinaabritel ja praegustel riigimaa kasutajatel hakata hoolega jälgima enampakkumisteateid ning ostusoovi korral esitada tähtajaks oma pakkumine. Oksjoniteated avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne oksjoni toimumist väljaandes Ametlikud Teadaanded (http://www.ametlikudteadaanded.ee/, “Enampakkumised”). Nende maade puhul, kus rakendub kas piirinaabrite või kasutajate ostueesõigus, avaldatakse teated ka vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Ka teavitab Maa-amet kohalikke omavalitsusi nende territooriumil paiknevate kinnistute müügist. Kompaktselt on kogu müügiinfo olemas Maa-ameti kodulehel aadressil www.maaamet.ee.
Pakkumised Saaremaal Novembris toimuvad riigimaa oksjonid juba uusi seadusesätteid arvestades. Müük on praegu hoogne, Maa-amet paneb teateid üles peaaegu iga päev ja müüdavate kinnistute valik on suur. Näiteks Saaremaal lähevad müüki metsamaad Pihtla, Laimjala, Valjala, Torgu ja Kärla vallas.
Kokku on tänavu Saaremaal enampakkumistel välja kuulutatud 567 maaüksuse võõrandamine kogupindalaga 5397 ha. Müügis on maatükke nii üksikult kui ka kogumina. Suuremad enampakkumised on olnud Kaarma vallas ca 1600 ha, Haljalas 1100 ha, Leisis 1800 ha, Laimjalas 500 ha. Ostusoovi on avaldatud ehk pakkumised on tehtud 178 maaüksusele kogupindalaga ca 1850 ha. (Artikkel kirjutatud ajalehe Meie Maa tellimusel, ilmus 6.11.2009.) |
