Esileht » Valdkonnad » Vesi » Arhiiv

Veemajanduskavade avalikud arutelud Rakveres ja Jõhvis

Teisipäeval, 3. novembril toimuvad Rakveres ja Jõhvis veemajanduskavade eelnõude avalikud arutelud.

Arutelud toimuvad Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis (Lai 7) algusega kell 10 ning Jõhvis Keskkonnaameti saalis (Pargi 15) kell 14.

Veemajanduskavade eesmärk on tagada hiljemalt aastaks 2015 kõikide pinna- ja põhjavete hea seisund. Kavad sisaldavad ülevaadet peamistest probleemidest ning tegevusi probleemide lahendamiseks.

„Veemajanduse korraldamine toimub Eestis valgalapõhiselt, kus järgitakse veekogude hüdroloogilisi piire, mitte maakondade või kohalike omavalitsuste administratiivseid piire," selgitas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner. „See on vältimatu, sest näiteks jõe kallastel toimuv tegevus mõjutab tervet jõge, alates selle lähteallikatest kuni merre suubumiseni ning üksikute jõelõikude kaitsmine ei muudaks oluliselt midagi," märkis ta.

Veemajanduse korraldamiseks on Eesti jaotatud valgalapõhiselt veemajanduspiirkondadeks ehk vesikondadeks ja alamvesikondadeks. Eestis on kolm vesikonda - Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Lisaks on kõik vesikonnad jaotatud väiksemateks üksusteks ehk alamvesikondadeks, neid on kokku 9. Igale vesikonna ja alamvesikonna veemajandust korraldatakse veemajanduskava alusel.

Ida-Virumaa kuulub tervikuna Ida-Eesti vesikonda. Lääne-Virumaast Tamsalu, Tapa ja Kadrina vald paiknevad osaliselt ka Lääne-Eesti vesikonnas. Peamisteks veeprobleemideks vesikondades peetakse reostust linnade ja asulate reoveepuhastitest ja põllumaadelt ning veekogude paisutamist või vaba vee liikumise tõkestamist. Ida-Eesti vesikonna kõige olulisemaks veeobjektiks on Peipsi järv, mis on suuruselt Euroopa neljas järv, olles samal ajal Euroopa suurim rahvusvaheline järv. Järve pindala on üle 3500 km², millest Eesti territooriumi koosseisus on 44%. Peipsi on ka maailma parimaid kalajärvi. Lääne-Eesti vesikonnas on olulised eeskätte merre suubuvad jõed, millest Pärnu jõgi kõige suurem.

„Ida-Eesti vesikonnas on üheks põhiküsimuseks just Peipsi järve seisund ja selle paremaks muutmine," ütles Reisner, täpsustades, et üheks ebameeldivamaks probleemiks Peipsi järve juures on toitainete rohkusest tulenev vetikate vohamine. „Lääne-Eesti vesikonnas tuleb aga tähelepanu pöörata jõgede tõkestamatusele ja kalade liikumisvõimalustele piki jõge, sest merre suubuvatest jõgedest sõltub nii rannikuvee kui ka jõgede endi kalarohkus," lisas ta.

Veemajanduskavade avalikel aruteludel on igal isikul õigus teha ettepanekuid ja vastuväiteid veemajanduskavade kohta. Kõikide veemajanduskavade eelnõudega on võimalik tutvuda paberil maakonnakeskustes ning elektrooniliselt Keskkonnaministeeriumi kodulehel, www.envir.ee/vmk. Aruteludel osalemiseks palume teatada telefonile 626 2855 või registreerida internetis www.envir.ee/osale.

Lisainfo:
Rene Reisner,
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
626 2855


Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
626 2908, 527 6851