Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimees, keskkonnaminister
Siit ja sealt on kuulda olnud muretsemist selle pärast, kas Eesti ikka tuleb toime Euroopa Liidult saadud toetussummade jagamisega. Põhjust selliseks hirmuks on ilmselt andnud see, et seni on uue toetusperioodi (2007–2013) raha reaalselt jõudnud meie elukorraldusse küllaltki napilt. Ka keskkonnaministeerium ei saa uhkustada suurte väljamaksetega, samas ei ole meil põhjust silmi maha lüüa.
Kuni 2013. aastani on meie elukeskkonna parandamiseks ette nähtud ligi 12 miljardit krooni eurotoetusi. Üle poole sellest summast ehk 7 miljardit saame kulutada veeprojektidele, et tagada elanikele puhas joogivesi ja kanalisatsiooni kasutamise võimalus. See on väga suur raha ja tuleb tunnistada, et enamuses on see juba ka reserveeritud ehk projektidega kaetud. Nii et nende miljarditega võib meie majandus juba lähitulevikus arvestada.
Peamised veeprojektide elluviijad on kohalikud omavalitsused ja neile kuuluvad vee-ettevõtted. Nende huvi veevaldkonna eurotoetuste vastu on olnud suur, – mullu välja kuulutatud esimesse taotlusvooru esitasid nad sedavõrd palju projekte, et keskkonnaministrina pidasin vajalikuks vooru toetussummat kahekordistada peaaegu 5 miljardi kroonini.
Selle aasta alguses hindas Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu abikõlbulikuks 36 veeprojekti kogusummaga 4,8 miljardit krooni, millele käimasolev teine taotlusvoor toob aasta lõpuks lisa. Omavalitsused ja vee-ettevõtted on projekte esitades olnud lootusrikkad, seega oli ka meil keskkonnaministeeriumis ja KIKis põhjust uskuda, et juba tänavu kuulutatakse välja üle 80 hanke ja meie majandusse jõuab ainuüksi veeprojektide arvelt sadu miljoneid eurokroone. Paraku pole veeprojektide käivitamine läinud loodetud ladususega. Miks? Põhjusi on mitu, sealhulgas EL toetuste kasutamise ranged mängureeglid, mille järgimine nõuab aega.
Kõige suurema ning valusama hoobi on veeprojektide käivitamisele aga andnud majanduslangus. Toimub ju projektide elluviimine üldjuhul refinantseerimise põhimõttel, mis tähendab, et taotlejal (omavalitsusel või vee-ettevõttel) tuleb kõigepealt leida vaba raha nii tööde käivitamiseks kui ka kogu projekti omafinantseeringuks, mis teeb umbes 15% üldmaksumusest. Kuna tegu on sadu miljoneid kroone maksvate projektidega, siis ei ole omavalitsustel lihtne oma rahakotist vajalikke summasid välja käia, pangalaenude tingimused on aga karmistunud.
Samas on masu kaasa toonud ka ehitushindade languse vähemalt kolmandiku võrra. Projekte koostati ja rahataotlusi esitati aga 2007. aasta hindades, seega saavad omavalitsused sama raha eest rohkem kaupa ehk rajada palju suuremas mahus torustikke, kui nad esialgu kavandasid. Seda võimalust ei tohiks kasutamata jätta.
Nüüd on tulnud ka riik veeprojektide elluviimiseks appi, võttes Euroopa Investeerimispangalt laenu, mida soovijad saavad KIKi kaudu taotleda. Laen on riigi garantiiga ning kommertspankadest madaldama laenuintressiga. Samuti saab laenu küsida piisavalt pika tagasimaksega (maksimaalselt 20 aastaks) ning laenuvõtjatele võimaldatakse pikka maksepuhkust – kuni kaks aastat pärast projekti valmimist tuleb tasuda vaid intressi. Intressi baasiks on kuue kuu Euribor, millele lisandub üldjuhul alla kahe protsendi jääv riskimarginaal.
Laenusumma, mida KIK saab omavalitsustele ja vee-ettevõtetele veeprojektide omafinantseeringu kindlustamiseks edasi laenata, on üle 2 miljardi Eesti krooni. Huvi selle vastu on, KIKiga on laenulepinguid sõlmitud juba 500 miljonile kroonile. Ootame lisataotlusi, et kõik see raha jõuaks kiiresti kasutusse.
Nüüd sõltubki toetuse saajatest ehk peamiselt omavalitsustest, kui kiiresti projektiga alustatakse, millal jõutakse hangete, lepingute, reaalsete ehitustööde ja väljamakseteni. Õnneks on enamus positiivse rahastusotsuse saajatest juba ka alustanud ka projektijuhi palkamise ja projekteerimishangete läbiviimisega. Mõnes projektis on aga juba kopp maasse löödud.
Eelmine EL abiperiood näitas, et Eesti saab toetuste kasutamisega hästi hakkama. Ka 2004. aastal ei saanud kuidagi vedama, nüüdseks on aga suur osa projekte juba lõpetatud ning paljud lõpetatakse 2010. aasta lõpuks. Tuginedes sellele kogemusele usun, et tuleval aastal on täishoog sees ka selle perioodi rahakasutusel ning puhas joogivesi ja nõuetele vastav reoveekäitlus saab olema elementaarne osa iga eestlase elustandardis.
Rõõmuga lisan veel sedagi, et ka valimiseelsed lubadused kinnitasid omavalitsusliidrite suurenenud huvi veemajanduse arendamise vastu – valimisväitlustes tõusis vee- ja kanalisatsiooniküsimuste lahendamine tõusmas järjest kõrgemale kohale. Võtan seda kui omavalitsusjuhtide mehesõna selle kohta, et veeprojektid on neile olulised ja nad teevad omalt poolt kõik nende kiireks ning tõhusaks elluviimiseks. (Kirjutatud ajalehele Äripäev, ilmus 22.10.2009) |
