Esileht » Valdkonnad » Välisõhukaitse » Arhiiv

Keskkonnaministeeriumi infovoldik aitab võidelda radooniga

Keskkonnaministeeriumi eestvõttel kokku pandud ja ministeeriumi kodulehel avaldatud infovoldik „Radoon valmis olevates hoonetes“ annab praktilisi näpunäiteid tegutsemiseks kõrge radoonitasemega hoonetes.

“Kõrget radoonitaset nii pinnases kui ka hoonetes võib leiduda peaaegu igal pool Eestis, suurem on see oht siiski Põhja-Eestis,” ütles Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist Evelyn Pesur. “Kuna radooniohtlikele aladele on ehitatud palju hooneid, koostasime infovoldiku, mis annab nõu ja aitab leida võimalusi elu-, töö- või puhkeruumides radoonitaseme vähendamiseks.“

Vastavalt Eesti Standardile EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ ei tohi radooni aasta keskmine tase ületada elu-, töö- ja puhkeruumides 200 Bq/m (bekerelli kuupmeetris). Infovoldikust leiab radoonikaardi, kus on radoonimõõtmiste keskmised tulemused esitatud lausa valdade kaupa. Kes aga soovib oma töö- või eluhoone kohta täpsemaid andmeid, sel tuleks korraldada radoonitaseme mõõtmine.

“Kui mõõtmistulemused näitavad ruumides normväärtusest mitu korda kõrgemat radoonitaset, ei piisa ainult tuulutamisest, vaid terviseriski vähendamiseks tuleb rakendada keerulisemaid meetmeid, näiteks võiks mõelda majaaluse tuulutamisele või radoonivöö paigaldamisele,” märkis Pesur.

Esialgu vaid koduküljel avaldatud infovoldikust leiabki juhendeid ja praktilisi näiteid radoonitõkestusmeetmete kohta, mida on Eestis juba edukalt rakendatud. “Tegemist on varem valminud hoonetega, näiteks eramute ja lasteaedadega, kuhu hilisemate remonditööde käigus rajati radoonikaevud, radoonivöö või leiti muid lahendusi,” loetles Pesur. “Kui enne mõõdeti neis radoonitaset lausa üle 600 Bq/m, siis pärast tööde lõppu jäid mõõtmistulemused alla 100 Bq/m.”

Infovoldiku leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt välisõhukaitse valdkonna alajaotisest “Kiirgus/radoon”.

Looduslik radioaktiivne gaas radoon annab Eestis poole elaniku aastasest kiirgusdoosist. Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mis pärineb maakoorest ning tekib uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Kuigi radooni poolestusaeg on kõigest 3,82 ööpäeva, on ta ohtlik just oma gaasilise oleku tõttu. Nimelt on radooni poolestusaeg piisav selleks, et gaas jõuaks oma tekkekohast inimese hingatavasse õhku tungida. Radoon on hinnanguliselt kopsuvähi põhjustajana teisel kohal maailmas.

Vaata lisaks http://www.envir.ee/1102233

Lisainfo: Evelyn Pesur, Keskkonnaministeeriumi kiirgusohutuse peaspetsialist, 6262982,