Esileht » Uudised ja artiklid

Loodusliku kiirguse allikas – radoon!

Looduslik radioaktiivne gaas radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, mis pärineb maakoorest ning tekib uraani lagunemisel stabiilseks pliiks. Kuigi radooni poolestusaeg on kõigest 3,82 ööpäeva, on ta ohtlik just oma gaasilise oleku tõttu. Nimelt on radooni poolestusaeg piisav selleks, et gaas jõuaks oma tekkekohast tungida inimese hingatavasse õhku.  Radoon annab Eestis poole elaniku aastasest kiirgusdoosist.

Mitmete uuringute tulemusena võib väita, et peamine radooniallikas Eestis on pinnas – põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta.

Vaata Esialgne radooniriski levilate kaart ja  Harjumaa radooniriski kaart.

Radooniohtlikke alasid on ka Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse on ilmselt põhjustanud jääajal Skandinaaviast kandunud materjal.

Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamise tagajärjel tõuseb kopsuvähki haigestumise risk. Radoon on hinnanguliselt kopsuvähi põhjustajana teisel kohal maailmas. Just seepärast on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest.

Vt infovoldik "Mis on radoon?".

Vt infovoldik „Radoon valmis olevates hoonetes“ .

Võimalused radoonisisalduse vähendamiseks elu- ja töökohtades

1. Üldmeetmed, mida saab kohe rakendada:

• Tuulutage ruume võimalikult tihti. Nii vahetub radoonirikas õhk kiiremini ning selle mõju on väiksem. Tuulutage ka ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks.
• Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.
• Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele.

2. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada:

• Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud.
• Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali.

Tasub teada, et kui radoonitase on üle kahe korra kõrgem soovitatavast normväärtusest (200 Bq/m3), ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. Valesti parandatud ja korrastatud hoones võib radoonitase hoopis tõusta! Näiteks pole põrand täielikult hermeetiliseks muudetud, küll aga paigaldatakse tugevad seinakatted ning pakettaknad. Sellisel juhul pääseb radoon endiselt hoonesse, kuid sellest väljumine on keerulisem kui enne, kuna loomulik ventilatsioon ei ole enam efektiivne.

3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast normväärtusest:

• Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla.
• Paigaldage ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindlasti ventilatsioonisüsteem, mis üheltpoolt puhub õhku sisse, ent samas teistest ruumidest õhu välja tõmbab. Muidu võib ülerõhk tekitada seinade hallitust.

Vaata kindlasti ka Keskkonnaministeeriumi uut infovoldikut „Radoon valmis olevates hoonetes“ , kus on täpsemalt kirjeldatud Eestis juba edukalt rakendatud radoonisisalduse vähendamise meetmed.

Vajalik on meelde jätta, et enne kõrge radoonisisaldusega hoone renoveerimist on mõttekas konsulteerida asjatundjatega, et töödest oleks võimalikult suur kasu ja ei tekiks hoopis sisekliimat halvendavat olukorda.

4. Ehituslikud meetmed, mida tuleb rakendada uue hoone projekteerimisel:

• Infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ (vt Eesti Standardikeskus) ning Kiirguskeskuse infomaterjalist "Radooniohutu elamu".

Materjali koostas Evelyn Pesur, Keskkonnaministeeriumi kiirgusohutuse peaspetsialist.