Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
(Samal teemal: vt 16.09.2009 Oma Saar, “Valimisvõitlus tuleb tõsine”.)
Saarlane olla on uhke ja hää – seda ütlevad saarlased. Kuid saarel elamine tähendab siiski ka selliseid erisusi, mida mandril elamine kaasa ei too. See on näiteks praamisõit üle vee, mis lahutab saart mandrist. Vajalik tuuakse mandrilt saarele praamiga ning alates selle aasta 16. juulist viiakse mittevajalik ehk prügi mandrile ka praamiga. Saaremaal tekkinud prügi, mis läheb ladestamisel, viiakse Pärnumaale Paikusel asuvasse prügilasse. Sageli on küsitud, miks nii kaugele? See on ju väga kallis? (viimati Oma Saares 16.09.2009 ilmunud artiklis “Valimisvõitlus tuleb tõsine”). Kuid kas kirjutaja on analüüsinud, kui kalliks läheb keskkonnanõuetele vastava prügila rajamine Saaremaale? Näiteks Paikuse prügila maksis üle 130 miljoni Eesti krooni. Ilma riigipoolse toetuseta ei oleks kaks omavalitsust suutnudki sellist projekti teoks teha.
Kui prügila valmis, siis tuleb ka prügilat hallata, mis samuti toob kaasa kulusid ning kui prügila on saavutanud ehitusprojektiga ettenähtud mahu, siis tuleb see sulgeda ning korrastada. Prügilatel on järelhooldeperiood (kuni 30), kus tehakse erinevaid seireid, et välistada prügilast tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Prügila haldamise, sulgemise, korrastamise ja järelhooldekulud on prügila jäätmete vastuvõtu hinna sees, sest kehtib põhimõte – saastaja maksab.
Illustreerimaks prügila korrastamise kulu, toon näiteks Pärnumaa Rääma prügila korrastamise, mis maksis üle 120 miljoni krooni. Praegu toetatakse keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate korrastamist, kuid kaugemas tulevikus (kui tuleb sulgeda praegu nõuetele vastavaid töötavaid või rajatavaid prügilaid) seda enam ei tehta.
Kas prügivedamise taunijad on arvestatud, kui kalliks kujuneb jäätmekäitlus saarlastele siis, kui Saaremaale rajatakse prügila? Ning kõige olulisem küsimus: kas Saaremaal üldse on kohta, kuhu seda rajada?
Seega – Eesti väiksust arvestades ei ole vahemaa Saaremalt Paikuse prügilasse väga pikk. Näiteks põhjamaades on olmejäätmete veokaugus põletustehasteni kuni 250 km. Juhul, kui Tallinnasse rajatakse jäätmete põletustehas, siis hakkavad ka Saaremaa jäätmed liikuma Pärnumaa asemel Tallinnasse põletamisele, sest jäätmete põletamine energia saamiseks on eelistatum teguviis, kui nende ladestamine prügilasse.
Nüüd prussakatest. Õigusaktidega on nõutud, et prügilates tuleb teha järjepidevat kahjurite tõrjet. Seega oli prussakate „tormijooks“ praamil jäätmekäitleja tegemata töö ning järelevalveasutustel oleks põhjust prügila käitajat kontrollida.
Kokkuvõtteks võib nentida, et seni ladestatavate olmejäätmete kogust oleks võimalik jäätmete liigitikogumisega märgatavalt vähendada – senist olmejäätmete koostist ja teiste riikide kogemusi arvestades kuni 50% võrra. See vähendaks ka jäätmekoguseid praamil. Seega sõltub siin palju ka meist endist.
Kaili Kuusk, praamiga sõitja (Kommentaar ilmus 22.09.2009 Oma Saares.) |
