Esileht » Valdkonnad » Vesi » Arhiiv

Riik tuleb omavalitsustele appi

Septembri alguses sõlmisid Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Rahandusministeerium laenulepingu, millega KIK saab õiguse hakata kohalikele omavalitsustele või nendele kuuluvatele vee-ettevõtetele edasi laenama Euroopa Investeerimispangast võetud laenuraha. Laenusumma küünib üle 2 miljardi Eesti krooni ja see on mõeldud EL Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu kindlustamiseks. KIKi nõukogu on juba rahuldanud 17 laenutaotlust 430 miljonile kroonile ja ootab lisataotlusi, et kõik see raha jõuaks kiiresti kasutusse.

Veeprojektidele on juba eraldatud 4,8 miljardit

Kuni 2013. aastani on Eestile keskkonna parandamiseks ette nähtud ligi 12 miljardit krooni eurotoetusi. Pool sellest saame kulutada veeprojektidele, et tagada elanike hea varustatus puhta joogiveega ja vähendada reovee sattumist keskkonda. Huvi veevaldkonna eurotoetuste vastu on suur, KIKile on läbivaatamiseks esitatud rohkelt projektitaotlusi. Praeguseks on raha antud 36 veeprojektile kogusummaga 4,8 miljardit krooni. 4. augustil kuulutas KIK välja veemajanduse arendamise meetme teise taotlusvooru, mis tähendab, et aasta lõpuks teeme uusi rahastusotsuseid.

Peamised veeprojektide elluviijad ja toetuse saajad on kohalikud omavalitsused ja nende vee-ettevõtted. Nii nemad kui ka meie Keskkonnaministeeriumis ja KIKis oleme olnud projektide käivitamise suhtes optimistlikud. Me kõik uskusime, et juba tänavu kuulutavad toetuse saajad välja üle 80 hanke ning saame teha esimesi arvestatavaid väljamakseid. Paraku on elu lootustes ja paberil ilusam kui tegelikkuses – veeprojektide ellurakendumine ei ole veel hoogu sisse saanud.

Mis paisu taha on veeprojektid jäänud?

EL toetused ei ole kingitus ega kergelt tulnud raha. Vastupidi – selle kasutamine käib väga rangete mängureeglite järgi, sest võib ju iga vaidlus või ebaselgus tuua kaasa projektide venimise või lausa läbikukkumise. Eurotoetuste rakendamine on mitut masti nõuete täitmise tõttu keeruline ja aeganõudev, seda eriti pikaajaliste ja kallite projektide puhul, nagu on veeprojektid. Kuid paberimajanduse keerukus on ületatav, sest Keskkonnaministeeriumi eestvõttel on mängureeglid meetmetingimuste näol paika pandud.

Suurima ning valusaima hoobi veeprojektide käivitumisele on andnud praegune majandusseis, mis on tublisti kärpinud ka omavalitsuste eelarveid. Omavalitsustel puudub vaba raha, et lisada toetusele omafinantseeringu osa (keskeltläbi 20% projekti üldmaksumusest). EL projektide rahastamine toimub selliselt, et kõigepealt peab toetuse saaja (omavalitsus või vee-ettevõte) omast taskust tasuma iga arve omafinantseeringu ja käibemaksu osa, alles seejärel kaetakse ülejäänud summa toetuse arvelt. Kuna tegu on sadu miljoneid maksvate projektidega, siis ei ole omavalitsustel lihtne oma rahakotist vajalikke summasid välja käia ja pankadest laenu saamise võimalused on hetkel väga karmid.

Riigi garantiiga laen aitab omafinantseerimisel

Nüüd on riik ulatanud veeprojektide elluviijatele omafinantseerimiseks abikäe, võttes Euroopa Investeerimispangalt laenu, mida omavalitsused ja vee-ettevõtted saavad taotleda KIKi kaudu. Laen on riigi garantiiga, seda saab maksimaalselt 20 aastaks, laenuvõtjatel on pikk makse-puhkus ehk kuni kaks aastat pärast projekti valmimist tuleb tasuda vaid intressi. Intressi baasiks on kuue kuu Euribor, millele lisandub üldjuhul alla kahe protsendi jääv riskimarginaal. Lühidalt öeldes on tegu oluliselt soodsamate tingimustega laenuga, kui seda praegu pakuvad kommertspangad.

 Nüüd sõltub juba toetuse saajatest ehk omavalitsustest ja nende vee-ettevõtetest, kui kiiresti projektiga alustatakse, millal jõutakse hangete, lepingute, reaalsete ehitustööde ja siis ka väljamakseteni. Tänase seisuga on enamus positiivse rahastusotsuse saajatest alustanud projektijuhi palkamise ja projekteerimishangete läbiviimisega. Välja on kuulutatud ka esimesed suuremad ehitushanked.

Selge see, et omavalitsustel on praegu keeruline aeg. Kuid tark omavalitsusjuht vaatab kaugemale ette – sellist suurepärast võimalust EL abiga oma veevärkide ehituseks ei pruugi enam tulla. Teeme siis nüüd need kulukad projektid ära, olgugi, et oma raha on vähe ja enne valimisi võib olla kiusatus seda atraktiivsemalt kulutada. Peamine eesmärk peaks olema ikka see, et igal Eesti elanikul oleks võimalus juua puhast joogivett ja elada puhtas keskkonnas.

Eelmine EL abiperiood näitas, et Eesti saab eurotoetuste kasutamisega (sh suurte investeeringuprojektidega) hästi hakkama. Eriti jõudsalt toimusid maksed just projektide elluviimise viimastel aastatel. Eestlaste puhul on ikka kehtinud vanarahva tarkus, et alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. Seega usun, et tuleval aastal on täishoog sees ka selle perioodi rahakasutusel.

(Artikkel kirjutatud maakonnalehtedele, ilmus septembris 2009.)