Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Kaja Kübar, Nigula metsloomade taastuskeskuse rehabilitatsioonispetsialist Soojemate ilmade saabudes liiguvad inimesed üha rohkem looduses ja seetõttu pole harvad juhused, et kohatakse abituna näivat looma-lindu. Enne, kui appi tõttate, on reegel number üks: terve loom ega ka üksik looma-linnupoeg ei vaja inimeste sekkumist ja ta tuleb rahule jätta. Teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (kaua pildistada, silitada, sülle võtta). Paljudel pealtnäha hüljatud poegadel on vanemad, kes neid toidavad-kaitsevad, sealsamas ümbruskonnas ning ootavad teie äraminekut. Võib-olla on poegadel käes pesast lahkumise aeg – nad ei pruugi lennata, vaid varjuvad põõsaste vahele, otsivad toitu ning elavad oma tavalist loomaelu vanemate valvsa pilgu all. Vanemad ei pruugi oma poegi enam omaks võtta, kui te olete neid süles hoidnud või silitanud. Kui te tõesti loodusest hoolite, ärge korraldage massiüritusi kevadel ja suve hakul – sel ajal on enamasti kõik loomad (sh linnud) ametis järglaste saamisega ning seejärel nende hooldamise-kasvatamisega.
Kuhu teatada?Vigastatud või linna eksinud looma leidmisel tuleks kõigepealt helistada (eriti linnades) päästeametisse (112) või Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringsel valvetelefonil (1313).
Abi saab ka Keskkonnaametist:
Kui mingi põhjusel pole võimalik helistada ja tuleb omapäi tegutseda, tuleks vigastatud metsloom (sh lind) või tema poeg viia lähima veterinaararsti juurde. Palju saab aitamiseks ka ise ära teha, kuid enne tegutsema asumist mõelge kõik hoolega läbi ning kui ei tea, kuidas toimida, siis helistage ülaltoodud numbritel ja küsige nõu!
Kuidas aidata? Kontrollige, kas linnupojad on terved. Vigastatud vajavad arstiabi, teised uut pesa. Selleks tuleks valmistada ja püstitada võimalikult endise pesakoha lähedale tehispesaalus, paigutada sinna osa endist pesamaterjali ja pojad. Maapinnal lebavas (ka purunenud) pesas vanalinnud poegi toitma ei hakka. Uue pesaaluse kõrgus võiks olla vähemalt 1,5 meetrit. Kui vanalind on erutunud – selle võib põhjustada inimtegevus – võib ta visata pesast välja poja, kes pole kõige nõrgem. Võimaluse korral tuleb poeg panna pessa tagasi. Kui see võimalus puudub, vajab ta üleskasvamiseks inimeste abi. Kontrollige asukaid ehk peamiselt vaadake, ega nende tiivad ja jalad pole vigastatud. Allakukkunud pesade asemel valmistage puidust sobiv kast ning paigutage see endise pesakoha lähedusse või lausa endisele kohale. Kasti asetage endisest pesast pärit pesamaterjal. Puitmaterjali ja/või ehitusvõimaluse puudumisel võib pesa taastamiseks kasutada ka muid vahendeid – nt korvi, kaussi, potti jne. Pesamaterjali valikul tuleks arvestada, et uus pesaümbris niiskusega ei lguneks, seega papp-kast ja teised taolised vahendid ei sobi. Allakukkunud linnupoja pessa tagasipanekul tuleb arvestada linnuvanema(te) võimaliku rünnakuga. Lihtsamad abivahendid kaitseks selle eest on suurem hästi haruline oks, vihmavari vmt esemed. Asetage linnupoeg pessa ning hoidke kätt või mõnda riideeset mõni minut pesaavause ees. Pimedas linnupojad kohanduvad ning ei hakka kohe uuesti pesast välja ronima. Kui pesast on välja kukkunud üks linnupoeg, aga sama liigi pesi on läheduses mitu ning pole võimalik teada saada, millisest pesast allakukkunu pärineb, siis sel polegi tähtsust – üldjuhul võtavad linnuvanemad omaks ka võõra poja. Võimaluse korral võiks muidugi läheduses paiknevaid pesi uurida ning panna linnupoja tagasi sellisesse pessa, kus on kõige vähem isendeid. Kui leiate noore linnupoja, kes võib püüda ennast varjata, peituda või hirmuäratav näida, kuid kes on vigastusteta, siis toimetage ta kiiresti autotee äärest või asula/linna juurest kaugemale – soovitatavalt oletatava pesapaiga lähedusse. Linnuvanemad leiavad poja häälitsuste abil üles ka pisut kaugemalt. Vigastuste puudumisel tuleb jänesepoeg viia kiiresti autotee äärest või asula/linna juurest kaugemale heinamaale võsastikku. Küllap ema ta sealt üles leiab. Ja kui oma ema ei leiagi, siis võtab mõni teine emajänes ta oma hoole alla – emajänesed toidavad võõraid poegi ka. Võsastikku tuleb jänku viia sellepärast, et siis on ta lendavate röövlindude eest kaitstud. Mida roomajatega ette võtta? Majade (eriti suvilate) juures elutsevad roomajad (rästikud, nastikud) ei talu lärmi. Seega võib nende tõrjumiseks mingi tümpsumuusika kõvasti mängima panna. Muid tõrjevahendeid (nagu hiirte-rottide eemaletõrjumiseks) puuduvad. Roomajate tapmine on keelatud – tegu on kaitsealuse liigiga ning ega loodus tühja kohta salli – varsti ilmub järgmine madu samasse kohta.
Linde ei tohi pesitsusajal häirida Keskkonnaamet tuletab meelde, et lindudel on alanud pesitsusaeg ja neid ei tohi tahtlikult häirida ja pesi lõhkuda. Looduskaitseseadus sätestab, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Erandiks on juhud, kui on vajalik tagada lennu- või elanikkonna ohutus, vältida põllumajanduse, kalakasvatuse kahjustamist ning teadus- või õppeotstarbel. Neil nimetatud juhtudel tuleb selleks taotleda keskkonnaameti luba. Paljudel Eestisse varakult saabunud või Eestis talvitunud linnuliikidel on juba munad pesas, näiteks vareslastel, kodu- ja händkakul. Käbilinnu pojad aga harjutavad juba lendamist. Artikkel ilmus 20.05. 2009 ajalehes Looduse Hääle (Postimehe vaheleht). |
