|
|
Esileht » Valdkonnad » Merekeskkonna kaitse » Arhiiv
Keskkonnaministeerium esitas 8. juunil 2009.
aastal seisukoha Nord Streami keskkonnamõju hindamise aruande kohta,
milles viitas mitmetele aruandes esinevatele probleemidele ja
puudustele. Vaata
Nord Stream AG plaanib Läänemerre rajada trassi, mille kaudu saaks tarnida maagaasi Venemaalt Saksamaale. Kavas on ehitada kaks gaasijuhet, mis kulgevad 1220 km pikkusel trassil piki Läänemere põhja Viiburi (Venemaa) ja Lubmini (Saksamaa) vahel. Ehitustöödega on kavas alustada 2010. aastal. Esimene gaasijuhe peaks tegevust alustama 2011. ja teine 2012. aastal. Gaasijuhtme kaudu on võimalik transportida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Streami gaasijuhtmete kavandatud tööiga on 50 aastat.
Eestil (ka Soomel, Rootsil, Saksamaal, Venemaal, Taanil, Lätil, Leedul ja Poolal) kui piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni ehk Espoo konventsiooni kohasel mõjutatud riigil oli võimalus tutvuda Nord Streami keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandega ning esitada selle kohta oma ettepanekuid ja vastuväiteid. Vaata Valminud on Nord Streami keskkonnamõju hindamise aruanded Riikidel oli võimalik oma seisukoht Espoo konventsiooni kohastele päritoluriikidele (Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa) esitada hiljemalt 8. juuniks.
Keskkonnaministeerium korraldas Nord Streami KMH aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu. Kuni 10. maini oli kõigil isikutel ja asutustel võimalus esitada Keskkonnaministeeriumile oma kirjalikke arvamusi kõnealuse KMH aruande osas ning küsimusi arendajale ja eksperdile 29. aprillil Keskkonnaministeeriumis toimunud arutelul. Vt Nord Streami projekti keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu toimus 29. aprillil Huvi avaliku arutelu suhtes oli suur, kohale tuli üle 70 inimese. Ettekandeid tegid ja küsimustele vastasid Bruno Haelg ja Simon Bonnell (Nord Stream AG), James Lea-Cox (ERM London) ning Tore Granskog (Ramboll Finland).
Avaliku väljapaneku ajal laekus Keskkonnaministeeriumile kõnealuse KMH kohta 17 kirja ning kokku tehti märkusi ja avaldati arvamusi 63 leheküljel. Muuhulgas esitasid oma seisukoha Kaitseministeerium, Tervisekaitseinspektsioon, Keskkonnaamet, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Muinsuskaitseamet, Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikooli, Looduskaitsering, AS Eesti Gaas ning Tartu Ülikool.
Lisaks avalikkuse esitatud arvamustele kasutas Keskkonnaministeerium Eesti positsiooni kujundamisel kõnealuse KMH aruande osas ekspertidest koosneva pädeva töörühma seisukohti. Töörühma kuulusid näiteks Eesti Teaduste Akadeemia, TÜ Eesti Mereinstituudi, TTÜ Meresüsteemide Instituudi, OÜ Eesti Geoloogiakeskuse, Eesti Keskkonnauuringute Instituudi esindajad. Vaata
Eesti seisukoht Eesti viitas oma seisukohas mitmetele KMH aruandes esinevatele probleemidele ja puudustele. Nii Espoo kui ka riiklikud KMH aruanded on väga mahukad ja sisaldavad palju materjale, kuid mitmeid eeldatavaid mõjusid on käsitletud ebapiisavalt ning pole toodud piisavalt tõestusi ja põhjendusi ebaoluliste mõjude osas. Näiteks on Espoo KMH aruandes ja Soome riiklikus KMH aruandes piiriülese mõju käsitlus pealiskaudne ning väga lühike – Eestit puudutavat piiriülest mõju on käsitletud Espoo aruande põhidokumendis kokku 1,5 lehel.
Suureks probleemiks osutus ka see, et Venemaa keeldus esitamast oma riiklikku KMH aruannet, kuna Venemaa ei ole ratifitseerinud Espoo konventsiooni ega ole seega kohustatud käituma selle kohaselt.
Lisaks viitas Eesti uuringute vähesuse probleemile (nt sõjamoona ja setete osas) ning sellele, et kõik uuringud ei ole veel läbi viidud. KMH aruandes ei ole miinidega seotud ohtusid piisavalt põhjalikult käsitletud, samuti on aruandes segadus miinide arvu määratlemisel. Ühtlasi jäi Nord Streami KMH aruandes selgusetuks, kas Nord Streami gaasitrassi rajamine eeldab ehitustööde ajaks piiranguvööndi kehtestamist Eesti majandusvööndis.
Näiteks oli KMH aruandes puudujääke mõjude käsitlemisel inimese tervisele (setete veekihti sattumise tõttu vabanevate mürkainete võimalikke mõjusid kalastikule ning seeläbi võimalikku jõudmist ka inimese toidulauale) ning kultuuripärandile. Samuti ei toodud aruandes välja, milliseid kalapüügipiiranguid ja kus seoses gaasitrassi rajamise ning selle hilisema ekspluateerimisega soovitakse rakendada ega näidatud ära, milliseid kompensatsioonimehhanisme püügipiirangute kehtestamise korral kaluritele seoses püügivõimaluste vähenemisega kavandatakse.
Lisaks tõi Eesti oma seisukohas välja mitmeid KMH aruandes esinevaid puudusi ja probleeme seoses gaasitrassi ehitus- ja kasutusfaasis ilmnevate mõjude, õnnetuste ja riskidega, keskkonnaseire ja mõjudega Natura 2000 aladele.
Eesti on küsinud ka täiendavaid konsultatsioone päritoluriikidega Espoo konventsiooni artikli 5 kohaselt.
Vaata lisaks: Lisainfo: Maris Malva, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo spetsialist büroo juhataja ülesannetes, 6260742, |
