Esileht
» Valdkonnad
» Looduskaitse
» Arhiiv
Lemmikloomadena peetavatel kahepaiksetel võib esineda ohtlikku seennakkust
|
|
Keskkonnaministeerium hoiatab kahepaiksete lemmikloomade omanikke
ohtliku seenhaiguse eest, mis võib loodusesse sattudes mitmetele meie
liikidele olla surmav.
Eestis lemmikloomadena peetavatel
konnadel võib esineda kahepaiksetele ohtlikku seennakkust, mida
põhjustab seen Batrachochytrium dendrobatidis. Seen on laialt levinud
Aafrikas ning Kesk-ja Ladina-Ameerikas, Eestile lähemal on seda
loodusest leitud näiteks Saksamaal ja Taanis. Lisaks on seda
seenhaigust esinenud ka Riia loomaaia kahepaiksete hulgas, kust on
pärit ka enamus Eestis lemmikloomadena müüdavaid kahepaikseid.
Loomadel
võib nakatumisest nähtavate haigustunnuste väljakujunemiseni aega
kuluda kolm kuud või enam. Sümptomiteks on enamasti tavapärasest
aktiivsem nahavahetus, nahk on hallikas ja kuiv ning loomad püüavad
viibida rohkem veest eemal. Samas kõigil haigestunud loomadel väliseid
haigustunnuseid olla ei pruugigi. Ravimata jäänud haige loom võib
hukkuda 10-18 päeva jooksul pärast haigestumist. Kõik nakatunud
kahepaiksed ei sure, eri liikide puhul on haigusele vastupanuvõime
erinev.
Seen ei kujuta endast ohtu inimesele ega teistele
loomadele. Kuid inimene võib seent tahtmatult edasi levitada, sest
seenespoorid on väga elujõulised ja võivad nakatada teisi kahepaikseid.
Nakkusohtlikud spoorid püsivad vees nakatumisvõimelisena üle kolme kuu.
Äärmiselt
oluline on vältida seennakkuse sattumist loodusesse. Lemmikloomana
peetavate kahepaiksetega kokkupuutunud esemed ja materjalid tuleb enne
äraviskamist läbi kuumutada. Kahepaiksete akvaariumist või
terraariumist eemaldatav vesi tuleb enne selle kanalisatsiooni
kallamist keeta. Seenele on surmav kuiv ja kuum keskkond. Seennakkuse
hävitamiseks piisab tühja ja kuiva terraariumi või akvaariumi vähemalt
kuuetunnisest üle 40°C juures kuumutamisest ja kuiva sisustuse
samasugusest töötlemisest.
Loomade ravi osas tasub nõu pidada
veterinaaridega. Nakkust saab kindlaks teha Tallinna Veterinaar-ja
Toidulaboratooriumis. Selleks tuleb hukkunud loom või eluslooma
tagajala varvaste vahelt võetud koeproov viia Tallinna Veterinaar-ja
Toidulaboratooriumi (Väike-Paala 3, Tallinn) või Tartu
kesklaboratooriumi (Kreutzwaldi 30, Tartu).
Lisainfo: Merike Linnamägi, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist, 6262900,