Eestis sai esimene emane ilves mobiilse jälgimisseadme
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse, Tartu Ülikooli ja Eesti
Maaülikooli ulukite uurimisrühm varustas Tipu uurimisalal esimese emase
ilvese mobiilivõrku kasutava jälgimisseadmega.
„Tänavu talvel
on Tipu uurimisalal kaelustatud juba neli ilvest, möödunud aastal sai
jälgimisseadme kaks looma,“ ütles Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse
ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. Ta täpsustas, et kui varem
kaelustatud ilvesed olid kõik isased, siis nüüd saab mobiilivõrgu kaudu
jälgida ka emase ilvese elu.
Kaelustamiseks püütakse ilvesed
kinni kastlõksudega ning uinutatakse. „Kuna emased ilvesed satuvad
lõksudesse isastega võrreldes harvem, peab uurimisrühm täiskasvanud
emase ilvese tabamist heaks saavutuseks,“ märkis Männil.
Looma
kaelusele kinnitatud jälgimisseade fikseerib iga nelja tunni tagant
satelliitide abil ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need
EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse. Tegu ei ole kaameraga, mis
võimaldaks looma elu reaalajas jälgida, vaid see seade täidab teaduse
eesmärke.
Ilvese telemeetrilised uuringud on vajalikud nende
loomade arvukuse täpsemaks hindamiseks ning asurkonna kaitse paremaks
korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida, milline on kiskja mõju
saakloomadele.
Lisaks ilvestele on tänavu Tipu uurimispiirkonnas
kaelustatud kolm metskitse ja kaks kährikut. Loomade püük märgistamise
eesmärgil kestab veel paar nädalat, hiljem jätkub nende pidev jälgimine.
Tipu
uurimisala on kompleks Soomaa Rahvuspargist ning RMK kasutatavast Tipu
ja Kilingi-Nõmme jahipiirkonnast, kus ulukiuurijad jälgivad
kompleksselt ulukiasurkondades toimuvat. Teadlased loodavad, et
uurimisalast saab lähitulevikus rahvusvahelise tähtsusega
uurimisprojekt.
Ulukite telemeetrilise jälgimisega seotud
uuringuid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Uurimisrühma aitab
ka Keskkonnaamet.
Märtsis 2009 kaelustatud noor isane ilves Agar. Foto: Sandra Urvak
Lisainfo: Peep Männil, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja, 5134898,
