|
|
Esileht » Valdkonnad » Looduskaitse » Arhiiv
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Alates möödunud aasta augustist näeb seadus ette, et kui olulise looduskaitselise piiranguga kinnistu omanik soovib oma maad müüa, siis tuleb riigil see ära osta. Praegu ootab nn ostujärjekorras üle 760 katastriüksuse, kusjuures Saaremaalt kuulub sellesse nimekirja üle 120. Valdavalt on tegu nendesamade looduskaitsealuste maadega, mille suhtes omanikud on mõni aasta tagasi algatanud vahetusmenetluse.
Ostuks on vaja olulist piirangut Tegu on siis selliste maade ehk kinnistustega, kus asub mõni kaitstav looduse üksikobjekt või mis asuvad kogu ulatuses kaitse- või hoiualal või püsielupaigas. Ehk teisisõnu – omanik ei saa neid maid oma tahtmist mööda kasutada ja nende majandamisega tulu teenida, sest kaitsekord seab olulised piirangud. Rõhutan veel üle, et tegu peab olema tõesti olulis(t)e piirangu(te)ga. Sooviga omanikele neid looduskaitselisi piiranguid kompenseerida algataski riik selliste kinnisasjade omandamise. Praeguseks (ehk napilt alla aastaga) on ostu-müügitehinguteni jõutud 15 korral. See ei olegi nii väike arv, kui arvestada, et tegu on mitmepoolsete keeruliste rahaliste toimingutega, kus on mängus miljonid kroonid. Oleme arvestanud, et juhul, kui Keskkonnaministeeriumi rahakotis oleks igal aastal maade ostuks 50 miljonit krooni, saaksime rahulda umbes 60 avaldust. Järjekorra lõppu jõuaksime sellise tempoga umbes 10 aastaga.
Tasaarvestuse võimalus kiirendaks tehinguid Ootajale on kümme aastat pikk aeg. Isegi ülekohtuselt pikk, kui tegu on näiteks omanikuga, kellel on maa kasutamiseks hea ja kasumit tõotav äriplaan, kuid see tuleb looduse kaitsmise nimel oluliselt ringi teha või hoopis maha matta. Sestap tuleks maatoiminguid kiirendada. Keskkonnaministeerium ongi koostöös Maa-ametiga hakanud ette valmistama looduskaitseseaduse muudatusi, mis võimaldaksid kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasjaga osaleda riigimaa müügioksjonitel. See tähendab, et kui keegi maaostuhuviline on enampakkumisel võitnud riigile kuuluva kinnisasja ostu õiguse ja tal endal on olemas kaitstava loodusobjektiga kinnisasi, siis ta võib sellega oksjonil võidetud maatüki eest maksta. Ehk tegu oleks tasaarvestusega – riik saab minult piirangutega maatüki ja mina saan riigilt vastu just selle maatüki, mille ise oksjonil välja valisin ja võitsin. Samas on oluline see, et tasaarvestamist saaks taotleda vaid see enampakkumise võitnud isik, kelle loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamiseks on riik algatanud menetluse. Juhul kui riigile kuuluva kinnisasja enampakkumise võitjale kuulub mitu piirangutega kinnisasja, võib ta näiteks suurema/väärtuslikuma riigimaa saamiseks taotleda nende maksumuse liitmist. Selline piirangutega maadega tasaarvestamine võimaldaks neil maaomanikel, kes seda soovivad, oma kinnistutest kiiremini vabaneda. Samas on võitja ka riik, sest saab piirangutega kinnisasju oluliselt kiiremini omandada.
Kes hindab ja teeb tehinguid? Tasaarvestamise korral määrab kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtuse Keskkonnaministeerium või tema volitatud asutus. Hinna määramise aluseks on pika pealkirjaga määrus „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“. See, et riigiasutus otsustab hinna üle, tundub mulle kõige õiglasem ja objektiivsem, sest just riigil on olemas vastav teave, vahendid ning oskused. Näiteks Maa-ametil on juba 1996. aastast nii kinnisvaratehinguid kui ka üleriigilisi hindu kajastav andmebaas ning pikaajaline maatehingute kogemus. Pidevalt täieneb ka Maa-ameti elektrooniline andmebaas, mis tähendab, et enampakkumisele pandud maid saab kodulehekülje kaudu kaartidelt vaadata. Pole põrssa kotis ostmist. Millal ja kuidas tasaarvestamise võimalus teostuma hakkab, on täna vara öelda, sest paljugi on veel vaja täpsustada. Kui Keskkonnaministeeriumi on seadusemuudatus ette valmistanud, läheb see oma tavapärasele kooskõlastusringile, kus kõik asjast huvitatud saavad oma ettepanekutega lagedale tulla. Lõpliku sõna ütleb Riigikogu. (Artikkel ilmus 29.05.2009 ajalehe Meie Maa nädalalõpulisas.) |
