|
|
Esileht » Valdkonnad » Keskkonnakorraldus » Keskkonnamõju hindamine » Piiriülene hindamine
Nord Stream AG rajab Läänemerre trassi, mille kaudu saaks tarnida maagaasi Venemaalt Saksamaale. Kavas on ehitada kaks gaasijuhet, mis kulgevad 1220 km pikkusel trassil piki Läänemere põhja Viiburi (Venemaa) ja Lubmini (Saksamaa) vahel. Ehitustöödega alustati 2010. aastal. Esimene gaasijuhe alustab tegevust 2011. aasta lõpus ja teine 2012. aastal. Gaasijuhtme kaudu on võimalik transportida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Streami gaasijuhtmete kavandatud tööiga on 50 aastat. Täpsemat infot saab projekti kodulehelt. Nord Streami seiredokumendid on saadaval kodulehelt. Nord Streamile antud load:
Läbiviidud keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlusest: Nord Stream gaasitrass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett. Nimetatud viis riiki on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (ehk Espoo konventsiooni) mõistes nii päritolu- kui mõjutatavad pooled. Mõjutatavad pooled on Eesti, Läti, Leedu ja Poola, kellel oli võimalus osaleda hindamisprotsessis, tutvuda KMH aruannetega ning esitada nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Eesti tegutses kõnealuse KMH suhtes Espoo konventsiooni ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkuleppe raames. Nendest lähtuvalt oli Eestil õigus tutvuda Nord Stream KMH dokumentatsiooniga ja esitada oma ettepanekud ja vastuväited nende dokumentide kohta.
KMH aruanded: Kogu KMH dokumentatsioon koosnes järgmistest osadest: - Nord Stream gaasitrassi piiriülene KMH aruanne (Nord Stream Espoo KMH aruanne), sh kaardid, mis annavad üldpildi piiriülestest mõjudest; - nn riiklike KMH aruanded kõikide päritolupoolte kohta – Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Venemaa. KMH aruanded on leitavad Nord Streami kodulehelt. KMH aruande avalik arutelu: Riikidel oli võimalik oma seisukoht Espoo konventsiooni kohastele päritoluriikidele (Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa) esitada hiljemalt 8. juuniks 2009. a. Keskkonnaministeerium korraldas Nord Streami KMH aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu. Kuni 10. maini 2009. a. oli kõigil isikutel ja asutustel võimalus esitada Keskkonnaministeeriumile oma kirjalikke arvamusi kõnealuse KMH aruande osas ning küsimusi arendajale ja eksperdile 29. aprillil 2009. a. Keskkonnaministeeriumis toimunud arutelul. Huvi avaliku arutelu suhtes oli suur, kohale tuli üle 70 inimese. Ettekandeid tegid ja küsimustele vastasid Bruno Haelg ja Simon Bonnell (Nord Stream AG), James Lea-Cox (ERM London) ning Tore Granskog (Ramboll Finland).
Eesti seisukoht Nord Streami KMH aruande kohta: Keskkonnaministeerium esitas 8. juunil 2009. aastal seisukoha Nord Streami keskkonnamõju hindamise aruande kohta, milles viitas mitmetele aruandes esinevatele probleemidele ja puudustele. Keskkonnaministeerium kasutas Eesti positsiooni kujundamisel kõnealuse KMH aruande osas nii avalikkus esitatud seisukohti kui ekspertidest koosneva pädeva töörühma arvamust.
02.11.2009 Soomele saadetud Eesti-poolne arvamus  Eesti-poolne arvamus Soomele (eng), Eesti-poolne arvamus Venemaale (eng), Eesti-poolne arvamus Rootsile (eng), Annex 1, Annex 2.
Vaata lisaks:
Teiste riikide seisukohad:
|
