Valminud on keskkonnaseire tulemused 2008. aasta kohta. Nende põhjal võib väita, et meie keskkonnaseisund on küll stabiilne, kuid inimtegevuse või -tegevusetuse tõttu on täheldatavad kergelt negatiivsed tendentsid. Mis on keskkonnaseire ja kes seda teevad? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine. Eestis on seiret tehtud juba aastakümneid, tänapäevane riiklik keskkonnaseire programm toimib aastast 1994. Keskkonnaministeeriumi korraldatava riikliku seireprogrammi raames jälgitakse välisõhu, põhjavee, siseveekogude, rannikumere, kaitsealuste liikide ja elupaikade, väikeökosüsteemide, metsade ja muldade seisundit ning nende muutusi. Ka meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut – EMHI), kiirgusseire (Keskkonnaamet) ja seismoseire on riikliku keskkonnaseire allprogrammid.
Riiklikku keskkonnaseiret teostavad peamiselt teadusasutused (Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadusinstituudid) ja Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused (Keskkonnaamet, EMHI, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus) või äriühingud (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, OÜ Tartu Keskkonnauuringud).
Teaduspõhine lähenemine on taganud seiretulemuste usaldusväärsuse ning oma andmekvaliteedilt kuulume Euroopa Keskkonnaagentuuri vastavas pingereas esikümnesse (2008. a 38 riigi seas 6. koht:
Kust näeb seiretulemusi? Keskkonnaseire käigus kogutavad andmed ja tulemused on kättesaadavad keskkonnaregistrist ja KKM Info- ja Tehnokeskuse seireveebi kodulehelt www.keskkonnainfo.ee (otselink seireprogrammi veebilehele "Seireveeb": http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/). Lisaks avaldas Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (ITK) 2008. a trükise "Eesti keskkonnaseire 2004-2006". Keskkonnaseire laiemaks tutvustamiseks korraldas ITK avatud seirefoorumi, kus tutvustati ka koos Tartu Observatooriumiga avaldatud kaugseire-teemalist artiklikogumikku "Kaugseire Eestis".
2008. aasta seiretulemuste lühikokkuvõte 2008. a seiretulemuste põhjal võib väita, et meie keskkonnaseisund on küll stabiilne, kuid inimtegevuse või -tegevusetuse tõttu on täheldatavad kergelt negatiivsed tendentsid.
Välisõhk Välisõhu kvaliteet vastab enamike ühendite osas kehtestatud kvaliteedinõuetele, samas on üksikute ühendite osas olukord mõnevõrra halvenenud, nt fenooli ja H2S sisaldus Kohtla-Järvel, samuti on seal suurtööstuste tegevuse mõjul kõrgem SO2 sisaldus võrreldes muude Eesti linnadega (7 õhuseirejaama andmetel Tallinnast, Kohtla-Järvelt, Narvast, Tartust). Kui õhukvaliteet tervikuna on halvim Ida-Virumaal, siis Tallinnas on probleemiks peentolmu kõrged sisaldused õhus, mis ületasid kesklinnas piirväärtust 63 korral aastas (1,8 korda rohkem välisõhu kaitse direktiivis lubatud ületamistest), põhjuseks kütmine ja transport. Tallinnas on probleemiks ka tolmufraktsiooni raskmetallide sisalduse tõus, eriti arseeni osas, mille põhjuste selgitamiseks on vaja täpsemaid uuringuid.
Sademed on puhtamaks muutunud, jätkuvalt esinevad kõrgemad saasteainete sisaldused Kirde-Eesti sademetes, kuigi ka seal on saastetasemed aastate jooksul tugevasti vähenenud. Vähenenud on ka sealsete sademete pH, mis viitab aluseliste õhuheitmete mõju vähenemisele (rakendatud keskkonnakaitsemeetmed - nt filtrid - on mõjunud positiivselt).
Rannikumeri Rannikumere ökoloogiline seisund tervikuna on "kesine", seiretulemused viitavad toitainete sisalduse kasvule avamere pindmises veekihis ja Soome lahe rannikuvetes. "Halvas" ökoloogilises seisundis on Haapsalu, Eru ja Käsmu laht, viimased eelkõige hoovustega seonduvalt. Veidi on paranenud hapnikure¾iim Läänemere süvikutes ning nt Soome lahe süvikutes on põhjaloomastiku levikusügavus mõne meetri võrra suurenenud. Ohtlike ainete määrangud kaladest (räim, ahven) näitasid raskmetallide ja kloororgaaniliste ühendite sisalduse langustrendi ning Rootsis kasutatava hindamisskaala põhjal oli veekogumite seisund "hea" või "keskmine" (Eesti vastav klassifikatsioon praegu veel puudub). Probleemiks on Pb ja Hg kõrge sisaldus kalades, seejuures Hg ületas mitmekordselt EL vastavat uut kvaliteedistandardit.
Siseveekogud Siseveekogude ülevaateseires oli 44 jõge-oja, 33 väikejärve, Peipsi, Võrtsjärv ja Narva VH ning hüdrokeemilist seiret tehti 63 jõel. Tulemusi mõjutas 2008.a erakordne veerohkus, mis võib elustiku seisundit paremana näidata, samas hüdrokeemilised näitajad võivad halveneda. Kõige probleemsem näitaja oli Nüld sisaldus, mis langetas ca 1/3 seirelävenditest "heast" kvaliteediklassist allapoole, kuigi muude näitajate osas oli jõe seisund "hea" või "väga hea". Põhjuseks aasta sademeterohkus, mis suurendas valglalt jõgedesse uhutavat nitraatlämmastikku.
Raskmetallide sisaldus vees jäi laborite määramispiirile, kuid Kirde-Eesti jõgedes ületas 6 lävendis fenoolide sisaldus normi.
Elustikunäitajate põhjal tuli enamuse seiratud jõekogumite ökoloogiline seisund "kesiseks" hinnata kalastiku seiretulemuste põhjal, kuigi teised näitajad võisid veekogu "head" või ka "väga head" seisundit peegeldada.
2008. a toimusid hoolimata jahedast ja vihmasest ilmast inimkoormusele viitavad veeõitsengud järvedes ja meres, mis jätkusid isegi hilissügisel. Siseveekogudes on suurenenud sinivetikate biomass ja klorofüll α sisaldused, jõgede hüdrokeemilises seires täheldati üldlämmastiku sisalduse kasvutrendi. Kui kõrge veetaseme tõttu näitas Võrtsjärve ökoloogiline seisund paranemismärke, siis Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ning järve tulevikku raske prognoosida.
Põhjavesi Põhjaveevarude täienemiseks oli sademeterohke 2008. a väga soodus, veetase tõusis pea kõigis 265 veetaseme seirepunktis. Põhjavee keemilist koostist seirati 179 kaevus ning 220 nitraaditundliku ala seirepunktis ning üldhinnang meie põhjavee seisundile on "hea". Probleemiks on nitraaditundliku ala NO3-sisalduse tõusutrend ülemises põhjaveekihis põllumajandustegevuse hoogustumise tõttu, sügavates või merelähedastes veehaaretes looduslikult kõrge Cl-sisaldus (Viimsis, Koplis, Sillamäel, Ahtmes, kohati saartel ei vasta joogivee normidele) ning Tartu linna joogiveeallika – Meltsiveski põhjaveekogumi – veekvaliteet (reostusilmingud). Endiselt on reostunud Kirde-Eesti tööstuspiirkonna ülemine põhjaveekiht.
Ohustatud kooslused Ohustatud koosluste seisundi võib tervikuna “heaks” lugeda. Seire toimus 13 kooslustüübis 110 seirealal. Kui mõningaid kooslusi on inimtegevus negatiivselt mõjutanud (nt kuivenduskraavid madalsoode või rabade ümbruses), siis poollooduslike koosluste puhul on probleemiks liiga vähene inimtegevus, nt puuduliku traditsioonilise majandamise tõttu on meie loopealsete seisund ja säilimisperspektiiv väga halb (kasvavad kinni), kiiresti väheneb hooldamata puisniitude liigirikkus jmt. Samuti mõjutab niidukoosluste vähene majandamine negatiivselt rändlindude toitumispaikade kvaliteeti, olles oluliseks teguriks nt hallhanede ja valgepõsk-laglede ümberpaiknemisel.
Liikide seiretulemused (kokku täideti 30 liigiseire alaprogrammi) viitavad nende stabiilsele seisundile, kuid halvenenud on mõne ohustatud või kaitsealuse taimeliigi seisund. Ohustatud liikidest on endiselt halvas seisundis ebapärlikarp, taimedest mägi-kadakkaer ja lõhnav käoraamat, halvenes lendorava, maismaalimuste ning taimedest harulise võtmeheina ja roheka õõskeele olukord. Kadumisohus on alssosi. Samas on liigikaitseline tegevus seireandmetel ka positiivseid tulemusi andnud (euroopa naarits, mudakonn, vesilik jt). Madalsoodes-rabades on laudteed ja sellega kaasnev turism negatiivselt mõjutanud linnustikku.
Ettepanekud Seirearuannetes vastutavate täitjate esitatud olulisemad ettepanekud:
|
