Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, keskkonnaminister Juba aastast 1959 tähistatakse Eestimaal maikuu alguses (tänavu 10. mail) lisaks emadepäevale looduskaitsepäeva. 1980. aastast on kenaks kombeks pidada kevadisel ärkamisajal ka looduskaitsekuud. Nüüdseks on see tore tava kestnud juba üle veerand sajandi.
Nii looduskaitsekuu kui ka looduskaitsepäeva mõte on tuua loodust meile lähemale, võimaldada meil kõigil hõlpsamalt õppida tundma ja mõistma kodumaa loodust. Seekordne looduskaitsekuu algab 10. mail ning kestab 5. juunini. Neisse päevadesse mahub palju ettevõtmisi kõikides meie maakondades – viktoriine, matku, võistlusi, loenguid, õppepäevi. Tänavuse looduskaitsekuu teema on „Elurikkus on elujõud“. Tuletame sellega meelde, et mida mitmekesisem ja mitmepalgelisem on loodus, seda elujõulisem see on. Ja rõhutame tõika, et mida tervem on loodus, seda tervem on ka inimene.
24. mail 1909 asutati Rootsis korraga üheksa rahvusparki. Need olid nii Rootsi kui ka Euroopa esimesed seda tüüpi kaitsealad, mis Ameerika Ühendriikide eeskujul ellu kutsuti. Ega suurt maha jää Eestigi – loeme oma looduskaitsekultuuri algusaastat vaid jupike hilisemaks, aega, kui aastal 1910 algas Vaika saartel linnukaitse. See päev peaks meile nüüd ning edaspidigi meelde tuletama rahvusparkide ja kõigi muude kaitsealade osa kogu Euroopa loodus- ja kultuuripärandis. Tänavu korraldab Keskkonnaamet just sel kesksel looduskaitsepäeval kõigis Eesti maakondades matku loodusesse, et tutvustada meie kaitsealasid võimalikult laiale huviliste ringile. Näiteks Saaremaal toimub 24. mail matk Odalätsi maastikukaitsealale.
Täna võime öelda, et ligikaudu 18 protsenti Eestimaa territooriumist on kaetud kaitsealadega. See on väga suur number – tegemist ei ole väikese kaminasimsikaunistusega, selline protsent hakkab mõjutama ja mõjutab meie igapäevaelu, meie igapäevaotsustusi. Siin tuleb iga kaitseala, iga hektari kaitsealuse maa juures küsida: kuidas ja kas see mõjutab kohalikku inimest, kohalikku kogukonda? Looduskaitseametnike esmaseks ülesandeks koostada kõikidele meie kaitsealadele tegevusplaan, kus kirjas ala kaitse eesmärgid ning viisid nende saavutamiseks. Kaitsekorralduskava on dokument, mille koostamisse tuleb kaasata kõik huvigrupid, eelkõige aga kohalik kogukond. Eestis, kus igal aastal hooldatakse ja taastatakse tuhandeid hektareid pärandkooslusi, ei ole looduskaitse korraldamine kohalikke elanikke kaasamata võimalik.
Viimase paari aasta jooksul on „Maaelu arengukava“ toetuste raamistikus jõuliselt käivitunud erinevad nn Natura toetused maaomanikele ja -kasutajatele. Nii taotleti mullu Natura toetusi (erametsatoetus, poollooduslike koosluste hooldamise toetus, Natura põllumaatoetus) ca 90 miljoni krooni ulatuses. Eesti maaelu arengukavas nähakse maapiirkondade tasakaalustatud arengu toetuseks aastateks 2007–2013 umbes 14,47 miljardit krooni (925,2 miljonit eurot), sellest ligikaudu miljardi moodustavadki Natura toetused. Luues meie kaitsealadele matkaradu, infopunkte, laagriplatse, toetame samal ajal ka kohapealseid loodusturismi arendajaid; ehitades sildu ja truupe, mis võimaldavad jõudsamalt pärandmaastikke hooldada, panustab looduskaitse taas kohalikku ellu. Kuid kasutada saab seda loodut ja rajatut ka kogu üldsus. Jüripäeval, 23. aprillil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi algatatud Natura 2000 piiride muutmise, mille tulemusel suureneb ka Natura toetuste saajate hulk, sest nüüdsest jääb Natura 2000 alale varasemast rohkem poollooduslike kooslusi ning metsa- ja põllumaid. 2. maist algab toetusetaotluste vastuvõtt. (Artikkel ilmus Meie Maas 2. mail.) |
