Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Jaanus Tamkivi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimees Keskkonnaministeerium ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) pingutavad selle nimel, et meie joogivesi oleks puhas ja reovesi ei saastaks keskkonda, et prügilad vastaksid nõuetele ja rohkem jäätmeid jõuaks taaskasutusse. Need on suured eesmärgid, mis on seatud meie kõigi elukeskkonna parandamiseks ja mille saavutamist toetab ka Euroopa Liit. Selle eest, et nii euroraha kui ka Eesti riigi keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine meie keskkonna heaks oleks võimalikult tõhus, seisab just KIK. KIK-i nõukogu esimehena võin tunnustada ja öelda, et 2008. aasta näitas selgesti KIK-i töö tulemuslikkust ning võimekust. Toimus kolm keskkonnaprogrammi rahastamise taotlusvooru ning sinna laekus üle 2600 taotluse, nõukogu otsustas rahastada neist 1275. Nende projektidega toetasime 900 miljoni krooniga keskkonnakaitset ja keskkonnakahjude kõrvaldamist, korrastatud vee- ja jäätmemajandust, aitasime arendada metsandust ja kalandust ning suurenes meie kõigi keskkonnaalane teadlikkus. Suurt rõõmu valmistab seegi, et euroabi on uue hoo sisse saanud ning 2008. aastal toimusid ka perioodi 2007–2013 esimesed taotlusvoorud. Taotlusvoorudesse esitatud projektid olid väga head ning tänu sellele oli võimalik kiirendada EL toetuste kasutuselevõttu. Eurotoetuste kasutamise kiirendamiseks allkirjastasin 2008. aasta lõpus määruse, mis suurendas veemajanduse arendamiseks mõeldud esimese taotlusvooru toetussummat 2,5 miljardilt 4,9 miljardile. Rahastamisotsuse sai 36 uut veemajandusprojekti kogumaksumusega 6,5 miljardit krooni. See on suur panus meie kõigi elukeskkonna parandamisse. Aga mitte ainult, seeläbi võidab ka Eesti majandus, sest suurprojektid annavad järgenvateks aastateks inimestele tööd. 2008. aasta oli ka viljade noppimise aasta, kus paljud juba alustatud projektid jõudsid edukalt lõpule. Lõpetati näiteks KIK-i veeprogrammist kaasrahatud Keila linna veemajandusprojekt. Hea meel on tõdeda, et Keila sai tänu sellele projektile üheks esimeseks linnaks Eestis, kus pea kõikidele elanikele on tagatud liitumisvõimalus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Uue vee- ja kanalisatsioonivõrgu sai endale ka Pärnu ning selle lähiümbrus ja lõppes Narva teise tuhavälja sulgemise projekt. Jätkusid tööd veel kuue Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud veemajandusprojektiga, mille lõppedes saavad tundanded majapidamised kvaliteetse joogivee ning reovesi ei saasta nendes piirkondades Eesti kaunist loodust. 2008. aasta jääb meelde ka kui erakordselt tulemuslik majandusaasta, mis KIK-i jaoks väljendus keskkonnatasude rekordlaekumises – bilansimaht küündis 1,8 miljardi kroonini. 2009. aasta enam selliseid summasid ei tõota, sest keskkonnatasude laekumine KIK-i tulubaasi väheneb. Seevastu hoogustub uue programmiperioodi euroraha kasutamine. Kokku on aastateks 2007–2013 keskkonnahoiule planeeritud 12 miljardist kroonist eurotoetusest juba pool broneeritud. Selle väljamaksmise põhiraskus kandub aastatesse 2010–2011. Kuna veel pole lõppenud ka kõik eelmise perioodi (2004–2006) suurprojektid, siis seisab KIK-il ees vägagi töömahukas aeg. Tegu on miljardite kroonidega, mille kasutamist tuleb kroonihaaval jälgida. Eesmärgiks on ju sihipärasus ja efektiivsus. Vastutus nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu maksumaksjate ees on tohutu. Jõudu tööle meile kõigile! (Arikkel ilmus KIK-i aastaraamatus 2008.) |
