Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2006-2008
Jaanus Tamkivi, Keskkonnaminister, Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu esimees Kui ma 2007. aasta aprillis Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu etteotsa asusin, teadsin, et tegu on Eesti keskkonna jaoks väga olulise asutusega. Aga et tähtsus NII suur on, see arusaamine tuli veel pisut hiljem. Nüüd kasutan KIK-i tegevuse tulemusi hinnates väga tunnustavaid sõnu, sest tänu KIK-i kaudu rahastatud projektidele on meie (elu)keskkond muutunud paremaks nii inimestele, taimedele kui ka loomadele. On ju projektiraha toel rakendatud abinõusid keskkonna kaitseks ja keskkonnakahjude kõrvaldamiseks, korrastatud vee- ja jäätmemajandust, toetatud metsanduse ja kalanduse arengut, suurendatud meie kõigi keskkonnaalast teadlikkust jne. Ainuüksi 2007. aastal toetas KIK keskkonnatasudest laekunud rahast ligi 1400 projekti kogusummas 686 miljoni krooniga. Seejuures on ühtviisi tähtsad nii kümneid tuhandeid kui ka sadu miljoneid kroone maksnud ettevõtmised, sest kasusaajate rõõm on ühtmoodi suur nii siis, kui väikese küla väike rahvamaja saab puhta joogivee kui ka siis, kui kogu piirkonna jaoks saab lõpuks valmis jäätmejaam. KIK-i kaudu liiguvad ka meie elukeskkonna korrastamiseks suunatud Euroopa Liidu abirahad. EL on seadnud üheks peaeesmärgiks kõigi liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tasandamise ning tasakaalustatud arengu. Selle eesmärgi täitmisel tuleb EL liikmesriikidele oma fondidega appi. Eestis on just KIK olnud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatavate projektide rakendusüksus ehk n-ö rahajagaja. Minu hinnangul on koostöö KIK-i ja projektijuhtide vahel andnud väga hea tulemuse kogu Eesti keskkonna jaoks. Aastateks 2007–2013 on EL Eestile eraldanud erinevate valdkondade toetusteks 53,3 miljardit krooni, sellest otseselt keskkonna heaks kulub 25,5 miljardit. See on taas suur väljakutse KIK-ile. Seda enam, et aasta alguses Keskkonnaministeeriumi ja KIK-i vahel sõlmitud haldusleping paneb KIK-ile senisest suuremaid kohustusi. Kui seni otsustas Euroopa abi taotlevate projektide vastavuse üle Keskkonnaministeerium, siis nüüd on halduslepinguga kogu pädevus üle antud KIK-ile kui rakendusüksusele. See tähendab, et EL-i kaudu abirahastatavaid projektitaotlusi analüüsib/hindab KIK, andes projekti nõuetele vastavusele hinnangu ja vastutades ka projekti korrektse rahastamise eest. Kus on tegemist suure raha, paljude projektidega ja toetusi taotlevate inimestega, seal on ka pingeid ja rahulolematust. Ikka on keegi, kes jääb soovitud summast ilma ja ikka on keegi, kelle arvates raha ei liigu piisavalt kiiresti. Kuid KIK on muutunud operatiivsemaks ja paindlikumaks ning minu meelest projekte suurt kiiremini rahastada ei saakski. KIK-i taotlusvoorud toimuvad kolm korda aastas! Ja kui projekti rahastamisotsus on tehtud, siis tuleb järgida teatud bürokraatiareegleid. Tegu on ju riigi rahaga – seda ei saa suvaliselt ühest taskust teise tõsta, vaid selle liikumisest ja kasutamisest peab olema täpne ülevaade. Eestil on põhjust rõõmustada selle üle, et meie keskkonna eest hoolitsemiseks välja töötatud keskkonnatasude süsteem on andnud häid tulemusi. Need, kes kasutavad meie loodusrikkusi, annavad keskkonnatasusid makstes oma panuse looduse heaks. Tegu on märkimisväärsete ehk aastas miljardi kroonini küündivate summadega. Jõudu KIK-ile targaks rahajagamiseks! (Artikkel ilmus Keskkonnainvesteeringute Keskuse aastaraamatud 2008.) |
