|
|
Esileht » Valdkonnad » Looduskaitse » Natura 2000
Maaelu arengukava toetused Natura 2000 aladele Eesti olulisemate loodusrikkuste hulka kuuluvad poollooduslikud kooslused. Hämmastava liigirikkusega silma paistvad rannaniidud, lamminiidud, puisniidud, looniidud, aruniidud, soostunud ja sooniidud on tekkinud mitmesaja aasta vältel traditsioonilise maakasutuse mõjul ning vajavad säilimiseks pidevalt inimeste kaasabi. Liigirikkuse eelduseks on järjepidev niitmine või karjatamine, mille lõpetamisel alad võsastuvad, muutudes lõpuks metsaks. Meie poollooduslike koosluste majandamata jätmine viimastel aastakümnetel on nende säilimisele katastroofiliselt mõjunud - praktiliselt on kadunud soostunud niidud, puisniitude pindala on eelmise sajandi jooksul vähenenud umbes tuhat korda, kiiresti võsastuvad ranna- ja lamminiidud. Peatamaks looduskaitseliselt üliväärtuslike poollooduslike koosluste kadumist on riik alates 2001. aastast Keskkonnaministeeriumi vahendusel toetanud poollooduslike rohumaade hooldamist ja taastamist loodushoiutoetuse maksmise ja loodushoiutööde tegemise lepingute sõlmimise teel. Maaomanikud ja -kasutajad on saanud toetust selle eest, et teevad heina või karjatavad väärtuslikel poollooduslikel rohumaadel lambaid, veiseid, hobuseid ja teisi loomi. See on aidanud säilitada seni veel esinevaid poollooduslikke kooslusi ja Eestile omast maastikku. Kuue aasta (2001-2006) jooksul on riik selleks eraldanud iga-aastaselt 18,2 kuni 30,1 miljonit krooni. Hooldatud ja taastatud niitude ja karjamaade pindala ulatus 2006. aastal 21 800 hektarini. Kõik meie poollooduslikud kooslused on väärtustatud ka üle-euroopalisel tasandil ja kantud Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiivi I lisasse, mille kaitseks tuleb moodustada Natura 2000 loodusalad. Suure osa meie Natura 2000 alade üheks kaitse-eesmärgiks ongi ka poollooduslike koosluste säilimise tagamine. Kuna Natura 2000 võrgustik peab tagama EL ühise loodusrikkuse alalhoiu, siis on üsna loomulik, et seda rahastatakse ka EL vahenditest. 2007. aastast makstakse Natura 2000 aladel asuvate poollooduslike koosluste hooldamise toetust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu. Kõigepealt tuleb kontrollida PRIA kodulehelt põllumassiivide veebikaardilt või Keskkonnaameti regiooni kontorist, kas Teie kasutuses olev looduslik rohumaa asub Natura 2000 alal ja on tunnistatud poollooduslikuks koosluseks. Seejärel tuleb sammud seada Keskkonnaameti regiooni kontorisse ja esitada poollooduslike koosluste loetelu ja poolloodusliku koosluse kaart kinnitamiseks. Keskkonnaameti töötaja kontrollib, kas see ala, kuhu toetust taotletakse asub ikka Natura 2000 alal ja kas seal on inventeeritud poollooduslik kooslus. Seejärel saab Keskkonnaameti regiooni poolt kinnitatud poollooduslike koosluste loetelu ja kaart esitada PRIA-sse. Tähele tuleks panna, et poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse teisi maaelu arengukava pindalatoetusi või ühtset pindalatoetust ja täiendavat otsetoetust. Poollooduslike koosluste hooldamise puhul hüvitatakse looduskaitseseaduse nõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu ning alade hooldamisest tingitud lisakulud. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määraks on puisniidu ühe hektari kohta 3725 krooni aastas, kõigi ülejäänud poollooduslike koosluste nagu rannaniidu, lamminiidu, soostunud ja sooniidu, loopealse, kadastiku, nõmme, aruniidu või puiskarjamaa hooldamise eest 2910 krooni ühe hektari kohta aastas. Natura 2000 toetus põllumajandusmaa ja erametsamaa kohta Maaelu arengukava raames makstakse Natura 2000 toetust põllumajandusmaa kohta. Seda toetust makstakse Natura 2000 aladel asuvate põllumassiivide registrisse kantud põllumaade kasutajatele ja selle eesmärgiks on kompenseerida Natura 2000 piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 502 krooni hektari kohta. See toetus lisandub teistele põllumaade kasutamise eest saadavatele pindalapõhistele toetustele. Natura 2000 aladele jääva erametsamaa omanikel on võimalik alates 2008. a taodelda Natura 2000 toetust erametsamaa kohta. Toetuse eesmärk on samuti saamata jäänud tulu kompenseerimine. Toetusel on kaks toetusmäära: kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis 1720 krooni hektari kohta, kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis ja hoiualadel 940 krooni hektari kohta. Taotlusi erametsamaa toetuse saamiseks võtab vastu SA Erametsakeskus. Kokkuvõtteks võib märkida, et maaelu arengukava Natura 2000 aladega seostud toetusi on kolme liiki – toetus poollooduslike koosluste hooldamiseks, toetus põllumajandusmaa kohta ja toetus erametsamaa kohta. Ühele maa-alale saab taotleda ainult ühte nendest toetustest. Loodushoiutoetus Loodushoiutoetust, mille maksmist korraldab Keskkonnaamet, makstakse kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades (sealhulgas Natura 2000 aladel) asuvate poollooduslike koosluste taastamise (sealhulgas niitude võsast puhastamise, rannaniidu tihedast pilliroost puhastamise ning puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamise) ja tarade ehitamise eest. Loodushoiutoetust on võimalik samuti taotleda väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatel kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades asuvate poollooduslike koosluste hooldamise eest. |
