Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011

Kust saab teavet Eesti maavarade kohta?

Prindi

Rein Raudsep, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja

 

Tänavu kevadel alustas Keskkonnaministeerium ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava koostamist. Selleks, et koostamisel saaksid osaleda võimalikult paljude huvirühmade esindajad, korraldame avalikke arutelusid. Esimene neist toimus 19. veebruaril ja tõi ministeeriumi suure saali rahvast täis. See kinnitab tõika, et inimeste huvi keskkonna ja sellega seotud küsimuste vastu on suur. Seejuures pööratakse kõige enam tähelepanu oma kodukohale ja selle lähiümbrusele. Kasvab ka nende hulk, kes soovivad meie elukorralduses aktiivselt kaasa lüüa. Selle üheks eelduseks on aga info kättesaadavus. Sest mida rohkem ja täpsemalt inimesed teavad, seda asjatundlikumalt nad keskkonna heaks tegutsevad.

 

Appi tuleb maardlate andmebaas

Eesti maavaradest annab ülevaate Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti ühistööna käivitatud keskkonnaregistri maardlate nimistu. See on andmebaas, mis sisaldab andmeid kõigi meie maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis paiknevate maavarade kohta. Andmebaas asub Maa-ameti koduleheküljel kaardiserveris (http://www.maaamet.ee/) ja täieneb pidevalt. Näiteks märtsi lõpu seisuga oli seal üle 800 registrikaardi, kuhu on kantud dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba varud maardlate või nende osade kaupa. Lisaks on maardlate nimistus andmed kehtivate ja taotletavate maavara kaevandamise lubade, geoloogilise uuringu lubade ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade kohta.

Kuna maardlate nimistu on ühenduses Maa-ameti maainfosüsteemiga, siis on kõik otsekui peo peal ehk maardlate ja neid moodustavate maavaravaru plokkide piirjooned ja kategooriad on kaardil nähtavad. Seejuures saab maardlate ja mäeeraldiste piire võrrelda Eesti põhi- ja baaskaardi, ortofotode, kitsendusi põhjustavate objektide (nt kaitsealad) ning katastriüksuste piiridega.

Selline täpsus tagab kaevandamis- ja uuringulubade puhul maakasutusõiguse ja maakasutuspiirangute täpse järgimise. Kuid kaardirakendus on abiks ka kohalikele omavalitsustele planeeringute koostamisel. Vajalikku infot saavad sealt needki, kel näiteks kavas elukohta vahetada, sest nii saab välistada kolimise tulevase kaevanduse või karjääri naabrusesse. Maardlate nimistu annab teada sedagi, kas tegu on passiivse (maavara ei ole kasutatav, kuna asub kaitseala, asumi vms all)või aktiivse (võib olla kasutatav) maavaravaruga ja kas maardla on üleriigilise või kohaliku tähtsusega.

 

Milleks on vaja maavarasid kaevandada

Nii riik kui ka omavalitsused koostavad elu- ja majanduskeskkonna edendamiseks planeeringuid ja arengukavasid, näiteks teede ehitamiseks-renoveerimiseks, vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks, koolide, lasteaedade jne ehitamiseks. Paljusid neid ettevõtmisi toetab Euroopa Liit, ja kokku lausa miljardite kroonidega. See abi on eriti tänuväärne just praegust majandusolukorda arvestades. Paraku võivad kavandatud ettevõtmised takerduda, sest nende elluviimine eeldab ehitusmaavarade kasutamist. Seega võime juba lähiaastail sattuda olukorda, kus praegused lubja- ja dolokivikarjäärid hakkavad ammenduma, uute avamine on aga takerdunud.

Selleks, et hakata lahendama kaevandamisega seotud vastuolusid ja probleeme, algataski Vabariigi Valitsus looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava aastateks 2010–2020 koostamise ja tegi selle ülesandeks Keskkonnaministeeriumile. Püüame kavas välja selgitada parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad ning määrata eeskätt riigi huvist lähtuva kaevandamise kohad, korra ja mahud. Kindlasti pöörame suurt tähelepanu kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise. Majandushuvid ei saa olla keskkonnahuvidest kõrgemal. See tähendab, et kaevandamise luba antakse vaid juhul, kui kaevandamine ei too kaasa pöördumatuid keskkonnakahjusid.

Järgmine ehitusmaavarade kasutamise arengukava avalik arutelu on kavas kokku kutsuda aprilli lõpus või mais. Anname sellest teada Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel (www.envir.ee). Sealtsamast leiab ka infot ehitusmaavarade arengukava koostamise kohta (http://www.envir.ee/ehitusmaavarad). Soovitan enne arutelule tulekut selle teabega tutvuda, sest küsimuste tõhusaks lahendamiseks on hea olla teemaga kursis.

(Artikkel avaldatud aprillis 2009 maakonnalehtes.)