Esileht » Uudised ja artiklid » Uudised 2009

Tartus toimub Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavade eelnõude avalik arutelu

Kolmapäeval, 25. märtsil algusega kell 10 toimub Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel Keskkonnaameti Tartu-Jõgeva regiooni kontoris (Aleksandri 14, Tartu) Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavade eelnõude avalik arutelu.

Ida-Eesti veemajanduskava eesmärk on anda ülevaade pinna- ja põhjavee seisundist, inimtegevuse mõjust veekeskkonnale, veemajanduse pika- ja lühiajalistest eesmärkidest ning meetmetest pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Kava hõlmab Peipsi järve ja Narva jõe valgalasid. Ida-Eesti vesikond hõlmab 19 047 ruutkilomeetrit Eesti maismaa territooriumist.

Ida-Eesti vesikonna veemajandusprobleemistik on seotud suures osas Peipsi järvega. Peipsi järve seisundi üle kurdetakse juba aastaid, kuid olulist paranemist ei ole ette näha. Teadlaste poolt läbiviidud uuringud annavad tunnistust sellest, et Peipsi järv ja selle veekvaliteet sõltub tegelikult järve põhja settinud reostusest, mis pärit aastakümnete tagusest ajast, kui Eesti põllumajandussektor töötas täisvõimsustel ja reoveepuhastusele suurt tähelepanu ei pööratud. Järve seisundi parandamine oleks võimalik üksnes väga rangeid reostuse piiramise meetmeid kasutades.

Koiva vesikond on moodustatud Koiva jõe Eestis paikneva osa veemajanduse korraldamiseks. Suurem osa Koiva jõest paikneb Lätis, kuid veemajandust tuleb korraldada ühiste ja kooskõlastatud kavade alusel.

Nii Ida-Eesti kui Koiva vesikonna jaoks on oluline väikejärvede kaitse, sest rohkem kui pooled Eesti järvedest asuvad selles piirkonnas. Väikejärvi on palju, nad on inimtegevuse suhtes äärmiselt tundlikud ning kui kord juba rikutud, on nende korrastamine ja taastamine kulukas.

Mõlemale vesikonnale koostatavad kavad sisaldavad meetmeid veekogude hea seisundi saavutamiseks järgmise kuue aasta jooksul ehk hiljemalt 2015. aastaks. Meetmed on suunatud nii joogivee kvaliteedi parandamiseks, heitvee kahjuliku mõju vähendamiseks kui ka veekogude otseseks puhastamiseks ja tervendamiseks. Kõikide kavandatud abinõude rakendamist takistab aga olulisel määral rahapuudus. Seetõttu hinnatakse kõiki meetmeid eelnevalt nende keskkonnakasust lähtuvalt. Praeguseks on Eestis hinnatud erineva tähtsusega veemajanduse korrastamise abinõude maksumuseks rohkem kui 31 miljardi krooni.

Veemajanduskava eelnõu avaliku arutelu eesmärgiks on tutvustada Ida-Eesti vesikonna peamisi veemajandusprobleeme ning arutada koos nende probleemide tõsiduse üle. Avaliku arutelu käigus saab ülevaate ka sellest, mida pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks tuleb teha.

Alamvesikondade veemajanduskavade põhjal koostatavate vesikondade veemajanduskavade avalikele aruteludele on oodatud kõik huvitatud isikud, kes vajavad lisateavet veemajanduse olukorra kohta ning soovivad olla seotud Eesti veemajanduse tulevikuga.

Arutelul osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda Keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee/osale või teada anda oma osalemissoovist telefonil 626 2855.

Veemajanduskavade koostamist ja rakendamist on alates 2001. aastast korraldanud Keskkonnaministeerium koostöös kõikide asutuste ja kohalike elanikke esindavate organisatsioonidega. Peaaegu kõiki alamvesikondade veemajanduskavasid juba rakendatakse.

Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskava peab valmima selle aasta lõpuks. Vaata veemajanduskava kohta lisaks Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: www.envir.ee/vmk.

Lisainfo:
Rene Reisner,
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist, 626 2855


Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, 626 2908, 527 6851

(23.03.2009)