Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011

Kuhu saab viia probleemtoodetest tekkinud jäätmed?

Prindi

Malle Piirsoo, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist

Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

 

Probleemtooted on:
1)  kõik kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning teatud osa tööstustes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest;
2)  kolme kategooria (M1, N1 ja L5e) mootorsõidukid, milles ei ole üle 9 istekoha ning mille täismass ei ületa 3,5 tonni, ja nende osad;
3)  kõik patareid ja akud;
4)  kõik mootorsõidukite ja nende haagiste rehvid.

Probleemtoodetele rakendatakse tootjavastutust ehk „saastaja maksab” põhimõtet, millest lähtuvalt peab tootja (toote valmistaja või maaletooja) tagama tema poolt turule lastud probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise, taaskasutamise, korduskasutamise või kõrvaldamise. See tähendab, et tootjad peavad korraldama ja kinni maksma oma toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja kogumise ning taaskasutamise ja käitlemise. Kaudselt on need kulud arvestatud toodete hinna sisse, ehk toote kasutaja maksab need kinni uut toodet ostes ja uuesti ta nende toodete jäätmeteks muutumisel maksma ei pea.

 

Kuhu saab tasuta anda probleemtoodetest tekkinud jäätmeid?

Elektroonikaromud

Kui ostate näiteks uue külmkapi, on teil õigus vana külmkapp samasse kauplusesse tasuta tagastada. Ei ole oluline, mis kaubamärki nii uus kui ka vana külmik kannavad. Kuid pidage meeles, et tasuta saab üks ühe vastu tagastada ainult sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme. Ehk uue külmiku ostmisel katkist pesumasinat poodi tasuta ära anda ei saa.

Suuremas koguses on kauplus elektroonikaromusid kohustatud tasuta vastu võtma ainult juhul, kui elektri- ja elektroonikaseadmete müügikohast 10 km raadiuses puudub elektroonikaromude kogumispunkt. Siis peab turustaja kasutatud seadme vastu võtma ka juhul, kui tagastaja ei soovi uut osta. Kuid müügikohta võib viia ikkagi ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse. Näiteks kui kauplus müüb ainult taskulampe ja veekeedukanne, siis saab sinna tagasi anda ainult vana taskulambi ja veekeedukannu, aga mitte teleri või elektripliidi.

Elektroonikaromusid saab tasuta üle anda ka elektroonikaromude kogumispunktidesse, mis asuvad enamasti valla või linna jäätmejaamades või jäätmete kogumispunktides. Elektroonikaromu üleandmisel tuleb meeles pidada, et see ei sisaldaks muid jäätmeid – nende käitlemiskuludeks võib vastuvõtja küsida eraldi tasu. Tagastatavad seadmed ei tohi olla ka saastunud ega ohustada vastuvõtutöötajate tervist või takistada edasist käitlust. Näiteks kauplused võivad selliste seadmete vastuvõtmisest sootuks keelduda. Ka peaksid tagastatavad seadmed olema komplekssed, sest oluliste osade eelneva eemaldamisega võib kaasneda keskkonnarisk (näiteks külmikult kompressori mittenõuetekohase eemaldamisega lenduvad õhku osooniauke tekitavad freoonid). Kui eelnimetatud nõuded ei ole täidetud, võidakse seadme vastuvõtmisel küsida raha puuduoleva materjali väärtuses.

Elektroonikaromu kogumispunkti või kauplusesse vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda seadme lõppkasutajal.

Patarei- ja akujäätmed

Vanu patareisid ja akusid (patarei- ja akujäätmeid) ei tohi visata muude olmejäätmete hulka, sest need võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale. Patareisid ja akusid saab tasuta üle anda või visata spetsiaalsetesse konteineritesse nendes kauplustes, kus just sellist liiki tooteid müüakse. Patarei või aku kaubamärk pole seejuures oluline, kuid näiteks mobiiliakusid müüvasse poodi autoakusid tagastada ei saa. Ka ei pea vana patareid või akut poodi tagastades uut asemele ostma.

Patarei- ja akujäätmeid saavad eraisikud tasuta üle anda ka ohtlike jäätmete kogumispunktides. Ettevõtja (näiteks talunikust FIE või äriregistris registreeritud talu) ei saa kogumispunkti patareisid ja akusid tasuta viia, küll aga saab ta neid tasuta tagastada kauplusesse.

Romusõidukid ja kasutatud sõidukite osad

Tootjavastutus rakendub ka kasutatud sõiduautodele ja uutele autodele, mis Eestisse müügiks tuuakse. Romusõiduki saab üle anda lähimasse sama marki autosid müüvasse kauplusse või viia jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavasse lammutuskotta. Lammutuskodade nimekirja leiate Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt http://www.envir.ee/108233 või ARK-i koduleheküljelt http://www.ark.ee/atp/?id=233. Romusõiduki peab saama üle anda sõiduki lõppkasutaja elukohajärgse maakonna piires. Kui maakonnas ei ole ühtegi sama marki autode müüjat või lammutuskoda, siis tuleb helistada sama marki autosid müüvasse autosalongi ning nemad organiseerivad koos veokulude kandmisega romusõiduki viimise sõiduki asukohast lammutuskotta.

Tasuta saab üle anda ainult liiklusregistris arvel oleva mootorsõiduki, millelt ei ole eelnevalt eemaldatud olulisi osasid (näiteks kere, sillad, mootor, katalüsaator, elektrooniline juhtplokk). Üleantav romusõiduk ei tohi sisaldada ka muid jäätmeid – nende eest on vastuvõtjal õigus küsida raha käitluskuludeks.

Kogumis- või lammutuskohast peab arvel oleva mootorsõiduki omanik saama lammutustõendi, mille alusel saab sõiduki liiklusregistrist kustutada. Lammutustõendi väljastab vaid seaduslikult töötav koht. Selle aasta jooksul muutub lammutustõendite esitamine ARK-ile elektrooniliseks, ka seda saab teha ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav lammutuskoda. Paberil lammutustõend antakse sõiduki lõppkasutajale vaid tema nõudmisel, kuid selle alusel ei saa enam autot arvelt kustutada. Seega tuleb tähele panna, kuhu ja kellele oma vana arvel olev sõiduk üle anda, et selle saaks liiklusregistrist kustutada.

Sõiduki remontimisel tekkinud kasutatud osad tuleb koguda eraldi, neid ei tohi visata olmejäätmete hulka. Kasutatud osad saab tasuta üle anda tootjale või kauplusse, kus müüakse autode varuosi sõltumata sellest, kas kavatsetakse osta uus osa või mitte.

Romusõiduki või kasutatud osade kogumispunkti, lammutuskotta või kauplusesse vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda lõppkasutajal.

Vanarehvid

Igasugused vanarehvid saab kõikidesse vanarehvide avalikesse kogumispunktidesse ära anda tasuta, sõltumata rehvide kogusest. Kogumispunktid peavad jääma rehvide kasutaja elukohajärgse maakonna piiresse. Juhul, kui tegemist on aastatega kogunenud suurema rehvikogusega (näiteks veoauto koorem), tuleks eelnevalt ühendust võtta mõne tootjaga (andmed leiab probleemtooteregistri kodulehelt http://proto.keskkonnainfo.ee/, et uurida, kuhu võib suurema koguse viia).

Talunik, kes kasutab rehve siloaukudes raskuseks, ei saa neid tasuta ära anda, sest ta on võrdsustatud jäätmekäitlejaga, kes peab ise korraldama vanarehvide lõpliku taaskasutamise või andma need tasu eest mõnele tootjale või jäätmekäitlejale, et see korraldaks taaskasutamise.

Vanarehve võtavad tihti üks ühele vastu ka rehvitöökojad ja remonditöökojad. Ka sellisel juhul peab saama vanarehvid tasuta üle anda. Romusõiduki üleandmisel ei pea rehve eraldama, sest romusõiduki vastuvõtja on kohustatud need (kuni 5 vanarehvi) tasuta vastu võtma.

Vanarehvide kogumispunkti vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda lõppkasutajal.

 

Väldi “mustalt” tegutsevat ettevõtjat

Nii ajakirjanduses kui ka mujal ilmub kuulutusi, kus pakutakse abi romusõidukite ja elektroonikaromude ning vanametalli äraveoks. Pahatihti on tegu ettevõtjatega, kel puuduvad selliseks tegevuseks oskused, nõuetele vastav käitluskoht ja jäätmeluba. Nn mustalt tegutsevate ettevõtjate korral ei ole teada, kuidas nad romudest eemaldavad ja kuhu toimetavad ohtlikke osi, vedelikke ning muid materjale, mida vanametallina ei saa kokkuostupunktidesse üle anda. Kui selline kraam satub metsa alla, siis võib ohus olla nii loodus (eelkõige pinnas ja põhjavesi) kui ka meie kõigi tervis.

Jäätmeseadus kohustab ka jäätmete üleandjat kontrollima, kas jäätmete vastuvõtja tegutseb seaduslikult. Reeglina tunneb mitteametlikult tegutseva ettevõtja ära selle järgi, et ennast reklaamides avalikustab ta vaid telefoninumbri ja äärmisel juhul eesnime.

Seaduslikult tegutsevate jäätmekäitlejate kohta saab infot Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse kodulehelt http://www.keskkonnainfo.ee/ keskkonnalubade infosüsteemist (KLIS), kuid ka Keskkonnaameti http://www.keskkonnaamet.ee/ kohalike regioonide kontoritest.

Täiendavat infot probleemtoodetega seotud nõuete kohta leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/108277. Infot, kus asub teile lähim kogumispunkt, saab oma valla- või linnavalitsusest. Alates 1. aprillist 2009 on vastav teave ka probleemtooteregistri kodulehel http://proto.keskkonnainfo.ee/.

Kogumiskohad on kirjas ka tootjavastutusorganisatsioonide ja tootjate kodulehtedel.

Elektroonikaromud, patarei- ja akujäätmed:

Rehvid

Romusõidukid

  • Vt autosid maaletoovate ettevõtjate kodulehti.

(Artikkel kirjutatud Publishing Hose´i tellimisel.)