Esileht » Uudised ja artiklid » Artiklid 2009-2011
Pille Jõekaar, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Aastas tekib elaniku kohta keskmiselt 425 kilo ehk viis 800-liitrist konteineritäit olmejäätmeid, mille sisust 25–30% moodustavad pakendijäätmed. Aga miks visata pakendid prügi hulka, mille äraveo ja ladestamise eest tuleb maksta, kui need võib vastavasse konteinerisse või kauplusesse täiesti tasuta tagastada. Ka ei saa olmejäätmetega koos ära visatud pakendeid enam taaskasutada. Pakendeid tagastades säästad nii raha kui ka keskkonda, sest olmejäätmete jaoks võid muretseda väiksema konteineri, mille tühjendamine on odavam. Puhast tühja pakendit aga saab pärast ümbertöötlemist taas millekski kasutada, ja see on selge keskkonnasääst. Pakendijäätmete kogumiskohad peavad olema kõikjal Eestis, nende miinimumtiheduse paneb paika pakendiseadus. Pakendite kogumisega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid, kes peavad inimestele pakendite tagastamiseks ka võimalused looma. Kogumiskohtadesse paigaldatavate konteinerite arv, täpsed asukohad ja tühjendamissagedus tuleb organisatsioonidel kokku leppida kohaliku omavalitsusega. Nii et selle, kus asub teile lähim pakendijäätmete konteiner, saate teada omavalitsusest. Kuid konteinerite asukohtade kohta leiab teavet ka taaskasutusorganisatsioonide kodulehekülgedelt (www.eto.ee; www.pakendiringlus.ee; www.tvo.ee). Enamasti on pakendijäätmete kogumiskohas eraldi konteinerid PABERILE JA PAPILE ning SEGAPAKENDILE. Mõnel pool on eraldi konteiner ka KLAASPAKENDILE. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit pole, läheb klaaspakend segapakendikonteinerisse.
Mida panna pakendikonteinerisse?
Pea meeles! Kui paned kasutatud pakendeid pakendijäätmete konteinerisse, siis jälgi, et need oleksid tühjad (vajadusel vähese veega üle loputatud) ja kokku pressitud.
Mida ei tohi konteinerisse panna? Teeni pakendiga raha! Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (kas 1 kroon või 50 senti). Selle raha saab tagasi, kui viite pudelid või purgid kauplusesse või vastavasse tagasivõtu punkti. Pandi alla kuuluvad ühekorra- ja korduskasutusega klaaspudelites, plastpudelites ja metallpakendites joogid: õlu, madala alkoholisisaldusega joogid (kuni 6% vol), siider, perry ja karastusjoogid (gaseeritud ja gaseerivata vesi, energiajoogid, mahlad, nektarid jne). Joogipakend on tagastamiskõlbulik, kui:
Mida tohib tulle visata? Küllalt oleme kuulnud väiteid, et kodus prügi ei tekigi ja selle vähese, mis tekib, võib ju ära põletada. See on küll väga vastutustundetu mõtlemine ja tegutsemine, sest jäätmeid kodus põletades paiskame välisõhku tõeliselt tervist ohustava mürgikokteili, mis võib sisaldada ka ülimürgiseid vähkipõhjustavaid aineid… Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Lubatud on ka polüetüleenkile ja polüpropüleeni (näiteks leivakottide) põletamine väikestes kogustes pliidi all, sest polüetüleen ja polüpropüleen sisaldavad vaid süsinikku ja vesinikku. Polüetüleenesemeid on kerge teistest eristada – need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna. NB! Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid jt plastjäätmeid (eriti PVC). Plasti põletamine on ohtlik nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Samuti võib kodune (plast)jäätmepõletus rikkuda jäädavalt küttekolde. Nii et sortige ikka oma jäätmed ilusti eraldi ja viige ettenähtud kohtadesse. Seda isegi juhul, kui see alguses tülikas tundub. Küllap kohalikud omavalitsused saavad peagi jäätmemajanduse sedavõrd korda, et kõigil elanikel on jäätmetest lahtisaamine võimalikult hõlpus, soodus ja keskkonnasäästlik. Lisatarkust vaata: (Artikkel kirjutatud Publishing Hose´i tellimisel.) |
